Kiik hoiatas analüüsi tutvustades, et tervishoiu rahastamine peamiselt töötavate inimeste sotsiaalmaksust ei ole jätkusuutlik, sest üha sagedamini kasutatakse paindlikke töövorme.

Deklareeritud tuludele sihtotstarbelise maksu kehtestamisega lisanduks ligikaudu 45 000 uut ravikindlustusmakse maksjat. Muude tululiikide (intressitulu, üüritulu, muu renditulu, dividenditulu ja litsentsitasud) maksustamisest laekuks haigekassale hinnanguliselt üle 160 miljoni euro.

"Eestis on efektiivne tervishoiusüsteem, kus häid ravitulemusi saavutatakse madalate kuludega, kuid murekohaks on pikad ravijärjekorrad ning ravikindlustamata inimeste suur osakaal. Valminud analüüs näitab selgelt, et tervishoiu rahastamine peamiselt töötavate inimeste sotsiaalmaksust ei ole üha sagedamini kasutatavate paindlike töövormide tingimustes jätkusuutlik. Elanike ootused tervishoiule kasvavad, samas väheneb nende inimeste osakaal, kes ravikindlustusse panustavad," ütles Kiik. "Praeguse olukorra jätkudes peavad inimesed üha suurema osa maksma omast taskust, mistõttu vajab tervishoiu rahastamine süsteemset muutust."

Osakaaluna sisemajanduse koguproduktist panustab Eesti tervishoiule 6,7 protsenti, Euroopa Liidus keskmiselt panustatakse 9,6 protsenti.

Inimeste omaosaluskoormus tervishoiuteenuste eest tasumisel on Eestis 24 protsenti tervishoiu kogukuludest.  

"Järjestikused valitsused on teinud nii möödunud aastatel kui tänavu mitmeid olulisi otsuseid, et suunata tervishoidu lisaraha. Samas on teada, et praeguse mudeliga ei suuda me tagada pikemas plaanis ravikindlustuseks piisavalt tulusid. Eriti hästi ilmestab seda COVID-19 kriisiga kaasnev tööhõive langus ja sellest tulenev maksutulu vähenemine,"  ütles Kiik. "Sotsiaalmaksu laekumise langus vähendab koheselt ka ravikindlustuse tulusid. Kuna raviteenuste mahu kärpimine pole mõeldav, tuleb suurendada tervishoiu rahastust, mida ongi teinud nii praegune kui eelmine valitsus."

Kiige sõnul koostakse uus jätkusuutlik tervishoiu rahastamise kord välja erinevate lahendusvõimaluste kombinatsioonist. Ka tervishoiueksperdi Andres Võrgu hinnangul oleks selline lahendus mõistlik.

"Optimaalne lahendus olekski, et me teeme mingi sihtotstarbelise siirde riigieelarvest, näiteks lasteeast ja sellisel juhul maksubaasiks on kogu me lai maksubaas, olgu see käibemaks, aksiis, tulumaks. Ja samas me natuke vähendame seda ebaõiglust, mis tuleneb sellest, et me näiteks palka maksustame ravikindlustusega, aga dividende mitte," kommenteeris Võrk "Aktuaalsele kaamerale".