Lauri selgitas, et maksusüsteemi muutmine on palju suurem arutelu ning sellesse tuleb kaasata ka laiemat avalikkust. Ministri sõnul napib tõesti tervishoiusüsteemis raha, kuid sama probleem on ka teistes ja kõrgema elatustasemega riikides.

"Maksutõus nüüd kindlasti ei ole lähiaastatel plaanis. Aga võib-olla tulevikus tuleb maksusüsteemis teha muudatusi, tulenevalt sellest, et meie tööealiste arv väheneb, aga ülalpeetavate arv suureneb," sõnas Lauri.

Vastavat otsust ministri hinnangul praegune valitsuskoalitsioon ei langeta, sest seesugune muudatus võtab kõvasti aega. Lisaks võrdles Lauri maksusüsteemi muutust digi- ja rohepöörde mastaapidega.

Ministri sõnul tuleb sellest teemast kindlasti rääkida, kuid laual on palju erinevaid variante, kuidas saaks tervishoiusüsteemi makse suunata.

"Dividendide maksustamine sotsiaalmaksuga on minu hinnangul äärmiselt küsitav. Seal on väga tõsised loogikaprobleemid ja sellepärast ei saa sellist ideed ka nii-öelda jooksujalul toetada," lisas Lauri.

Ka reformierakondlasest rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ei poolda uusi makse.

"Tervishoiusüsteem nagu kogu sotsiaalsüsteem kindlasti raha vajab, aga samamoodi vajab raha ka haridus, riigikaitse, päästevaldkond näiteks. Ja kui kõik valdkonnad ükshaaval nüüd oma uute maksudeaga nüüd välja tuleksid, siis tulemuseks oleks küll majanduse lämmatamine," rääkis minister.

"On vaja mõelda hoopis selles võtmes, et kui me otsime viisi majanduse toetamiseks, siis kuidas näiteks tööjõumaksude langetamine aitaks meie majandust toetada ja tegelikult riigi tulusid läbi majanduskasvu suurendada," lisas Pentus-Rosimannus.