Ligikaudu kuus protsenti Taani 5,8 miljonist inimesest on ametlikult pärit mitte-lääneriikidest. See tähendab, et nad pole pärit Euroopa Liidust, USA-st, Kanadast, Austraaliast, Uus-Meremaalt ja osadest Euroopa riikidest, nagu Suurbritannia ja Norra, teatas The Times.

Enamus mitte-lääne riikidest pärit inimesed on Taani tulnud Türgist, Süüriast ja Liibanonist.

Mitmetes Taani suurlinnade linnaosades on mitte-lääne päritolu inimeste osakaal elanikkonnast umbes 70 protsenti. 

Taani vasaktsentristlik valitsus väidab, et mitte-lääne päritolu inimeste ümberkolimine on vajalik. See suurendaks sotsiaalset ühtekuuluvust, vähendaks kuritegevust ja parandaks haridussüsteemi.

"Tänapäeval on mitmeid suuri elamupiirkondi, kus on kõrge tööpuudus ja kuritegevus. Seal on madal haridustase ning integratsiooni probleemid. Need tingimused soodustavad ebavõrdsust," ütles Taani siseminister Kaare Dybvad Bek.

Inimõiguste organisatsioon Amnesty International teatas siiski, et paljud inimesed võivad kolimise käigus jääda kodutuks.

Viimastel aastatel on Taani rakendanud Euroopa Liidu riikidest kõige rangemat lähenemisviisi sisserändajate suhtes. 2018. aastal leppisid Taani peavooluparteid kokku, et määratlevad vaesunud ja suure sisserändega linnaosad getodeks. Mitmed neist elamupiirkondadest on juba lammutatud.

Taani valitsus on samuti pidevalt karmistanud sisserände ja naturalisatsiooni kriteeriume. Jaanuaris ütles Taani peaminister Mette Frederiksen, et valitsuse eesmärk on vähendada varjupaigataotlejate arv nullini.

Taani valitsuse meetmeid toetatakse erakondadeüleselt ja eeldatavasti kiidab mitte-läänlaste ümberasustamise teistesse linnaosadesse heaks ka parlament.