Tallinnas töötav perearst Iris Tiik rääkis ETV saates "Ringvaade", et viimased nädalad on talle koroonahaigeid hüppeliselt juurde toonud.

"Ma ka nädalavahetustel igal hommikul arvutist vaatan, kes meie perearstikeskuses on saanud positiivse testi. Mul läheb füüsiliselt süda pahaks, kui ma näen, kui palju neid jälle juurde on tulnud," kirjeldas Tiik.

Ta ütles, et haiglasse jõuavad väga vähesed. Alates oktoobrist on tema nimistust saanud positiivse koroonadiagnoosi 120 inimest, kellest enam kui kümnel on tüsistusena tekkinud kopsupõletik. Kaks inimest on vajanud ka haiglaravi. Kokku on ta nimistus 1750 patsienti.

Klassikalisi sümptomeid vähe

Tiik ütles, et sümptomid on koroonahaigetel väga erinevad. Ei tohiks jääda ootama, et kaob lõhnataju või tekib köha, vaid igal juhul tuleks minna testi tegema, kui on väiksemaidki muutusi tervisepildis.

"Ei ole selliseid klassikalisi sümptomeid. Kui kurk läheb valusaks, võib olla koroona. Kui nina läheb kinni, võib olla koroona. Lihtsalt palavik ilma milletagi. Lastel on väga palju hoopis kõhulahtisus, oksendamine - jälle võib olla koroona," loetles ta.

Teise asjaoluna tõi dr Tiik esile selle, et kui koroona tüsistusena tekib kopsupõletik, ei pruugi sellele köha eelnedagi, nagu tavaliselt.

"Ühel hetkel läheb see enesetunne väga kehvaks. Ei ole nii, et esmalt hullult köhib ja siis läheb kopsu ning tekib põletik, vaid ta vaikselt vajub sinna kopsudesse ja tekibki põletik," kirjeldas Tiik.

Haigus progresseerub kopsupõletikuks tavaliselt 6.-9. päeval. Vanematel läheb haiguskulg rutem raskeks, noored peavad enamasti kauem vastu.

"Kui lähen kodus teisele korrusele ja hakkan hingeldama või väsima, võib olla juba hilja, siis võib olla juba kopsupõletik," kirjeldas Tiik.

Tema perearstikeskuses selekteerivad pereõed välja need koroonahaiged, kes on juba pikemat aega haiged olnud ja keda siis perearst jälgima peab hakkama.

"Hoian nendega mitu päeva ühendust, helistan, tajun, millal tahan, et ta läheb tegema vereproovi või röntgenisse. Võtan nad väga täpsele jälgimisele ja oskan üsna hästi aru saada, millal on asi tõsine," ütles Tiik.

Ta lisas, et lihtne on nendega, kes elavad kellegagi koos, aga vanainimesed, kes elavad üksi, vajavad, et keegi neil silma peal hoiaks. Haige ise ei taju, millal olukord hulluks läheb.

"Tuleb mitu korda päevas helistada, tuleb mõelda, kuidas kiirabi uksest sisse saab," loetles ta soovitusi üksikute inimeste jälgimiseks.

Need, kes kodus põdemisega iseseisvalt hakkama saavad, võiksid aga lähtuda perearstide seltsi koostatud juhendist koroona koduseks raviks.