Perearstide juhend koroona põdemiseks kodus: juua palju ja tuulutada tube

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Koroonahaige peaks palju puhkama ja vedelikku tarvitama. Autor/allikas: wheresaddie/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)

Perearstide seltsil valmis aasta pärast koroonapuhangu algust juhend täiskasvanud koroonahaigetele, kuidas end kodus ise ravida.

Palavik

Palaviku korral on soovitus ohtralt juua. Palavikuga on ainevahetus kiirem ja vedelikuvajadus suurem – nii saab vältida veepuuduse teket kehas. Piisaval vedelikutarbimisel on uriin helekollane ja selge. Kui uriin muutub tumedaks, on see märk sellest, et vedelikutarbimine võib olla liiga väike. Joogiks tasub eelistada vett, aga lubatud on kõik meelepärased mittealkohoolsed joogid.

Oluline on piisav puhkus. Kui palaviku kerkib üle 38,5 °C või on enesetunne halb, võib võtta paratsetamooli, ibuprofeeni, deks-ketoprofeeni või aspiriini. Täpsed kogused leiab perearstide seltsi infolehelt.

Köha

Köha ja hingamisraskuse tunnet võib leevendada jahedam ja niiskema õhuga tuba. Kindlasti on soovitatav tube tuulutada mitu korda päevas, võimalusel võib proovida ka toatemperatuuri langetamist. Ventilaatorit peaks vältima, et mitte viirust edasi levitada.

Vältima peaks pikalt selili lamamist – magades või pikutades peaks proovima olla vaheldumisi kõhuli ja külili, proovida võib ka poolistuvat asendit.

Ka köha puhul on oluline piisav vedelikutarbimine – suurem vedelikukogus aitab röga vedelamaks muuta ning seda on siis ka kergem välja köhida. Köha võib leevendada lusikatäis mett ja soe tee.

Kui kodus on olemas nebulisaator ehk aurumasin, siis võib teha füsioloogilise lahusega jahedat auru. Nebulisaatoriga auru tegemine võib sarnaselt ventilaatoriga aerosoole õhku paisata, seega peaks haige inimene seda tegema üksi oma toas ja pärast auru tegemist tuba korralikult tuulutama.

Kuuma veepoti kohal auru sissehingamine ja soodaaur ei ole soovitatav, sest suureneb risk põletuste tekkeks ning turse hingamisteedes suureneb.

Rögase köha puhul võib proovida käsimüügist rögalahtisteid vastavalt oma eelistusele – kas looduslikke (nt luuderohi, mürtool) või sünteetilisi (ambroksool, atsetüültsüsteiin, karbotsüsteiin) –, apteeker oskab nõu anda.

Nina loputamine füsioloogilise lahuse või meresoolalahusega aitab nina ja kurgupiirkonda niisutada, see võib leevendada ka kuiva köha. Ninaloputuskannu kasutamist vannitoas peaks vältima, kui majapidamises elab ka terveid pereliikmeid, sest oht vannituba viirusega saastada on suur. Sel juhul tasuks nina loputada toas, kuhu teised pereliikmed haigusperioodil ei satu.

Hingamisraskused ja õhupuudus

Hingamisraskuste ja õhupuuduse korral tuleb tube mitu korda päevas tuulutada. Tuleks istuda toolil sirge seljaga, lõdvestatud õlgadega, kallutades keha ettepoole – käed võib toetada põlvedele või tooli külgedele. Nii tuleks proovida hingata aeglaselt läbi nina sisse ning läbi suu välja, justkui prooviks õrnalt küünalt ära puhuda. Kui haige jääb köha leevendamisega hätta või on köha väga kuiv, siis tuleks sellest teavitada oma perearsti. Tavaliselt ei ole antibiootikumid või viirusevastane ravi vajalik ning reeglina seda ka ei määrata. Vajaduse otsustab perearst vastavalt haigusseisundile.

Tromboosirisk

COVID-19 on seotud suurema tromboosiriskiga, seepärast on ülioluline jälgida, et päeva jooksul saab joodud piisavalt vedelikku, samuti peab proovima end regulaarselt liigutada. Kuigi väsimus võib olla väga suur, on mõneks minutiks voodist välja tulemine ning toas ringiliikumine soovituslik. Kui haiguse ajal regulaarselt pisut toas ringi liikuda, saab haige hinnata ka seda, kui füüsiline aktiivsus hakkab raskemaks muutuma, siis saab sellest kiiremini perearstile teada anda.

Soovituslik on regulaarne hingamisharjutuste tegemine: torutatud huultega hingamine, seebimullide puhumine, jämeda kõrrega veepudelis mullide puhumine või õhupalli täispuhumine. Kuna kõik need harjutused tekitavad aerosoole, tuleks neid tervete pereliikmetega koos elades teha eraldi toas, et vältida teiste nakatamist. Pärast harjutusi tuleks tuba tuulutada.

Kui on olemas sertifitseeritud pulssoksümeeter, tasub ka sellega vere hapnikusisaldust jälgida. Kui selle näit jääb vahemikku 93-94 protsenti, tuleks sellest teavitada oma perearsti. Kui näit jääb alla 92 protsendi, tuleks kutsuda kiirabi. 95 protsenti ja üle selle on normis.

Perearsti teavitamine

Kui enesetunne järjest halveneb või hingamisraskused järjest süvenevad, kui tekib nõrkus ja väsimus või kui palavik on püsinud üle kolme päeva järjest üle 38 kraadi, tuleks sellest informeerida perearsti.

Kiirabi kutsumine

Kiirabi tuleks kutsuda siis, kui hingamisraskus on nii suur, et ei saa puhkeasendis olles täislausetega rääkida; kui hingamine on järsult halvenenud; kui tekib tohutu külmatunnet ja samal ajal on nahk higine ja väga kahvatu või lapiline, n-ö marmorimustriga või kui tekib väikesi nahaalusi sinikaid meenutav lööve, mis läbipaistva klaasiga peale vajutades ei muuda värvi ega kuju.

Samuti tuleks kiirabi kutsuda minestushoo korral või kui tekib ärevus või segadustunne või uimasus süveneb.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: