"Suud puhtaks" arutles vaenukõne üle
ETV saade "Suud puhtaks" arutles sel nädalal vaenukõne seaduse üle, mille eelnõu on nüüd pausile pandud.
Vandeadvokaat Liisa Linna selgitas vaenukõne määratlust: "Mina arvan, et seda on võimalik kokku võtta sellise määratlusega, et vaenukõne on selliste ideede, arvamuste, veendumuste väljendamine sõnas, kirjas, pildis, sümbolite abil, mis on eesmärgiga alandada, alavääristada, märgistada mingit ühiskonnagruppi või indiviidi sellesse gruppi kuulumise tunnuste alusel. Ehk vaenukõnel on alati mingi eesmärk mingisugust ühiskonnagruppi alla suruda."
Ta lisas, et vaenukõnest on tekkinud ekslikke arvamusi. "Kui praegu lugeda erinevaid artikleid ja arvamusavaldusi, siis peetakse vaenukõneks ka seda, kui konkreetseid isikuid solvatakse, laimatakse avalikult, siis see kindlasti vaenukõne alla ei lähe. Samuti ei lähe vaenukõne alla selliste konstrueeritud gruppide vastu suunatud viha, nagu näiteks blondiinid," rääkis ta.
Linna sõnul räägitakse vaenukõne puhul erilist kaitset vajavatest gruppidest. "Need pole ainult vähemusgrupid, need võivad olla ka näiteks naised, kes on ajalooliselt olnud siiski nõrgemas positsioonis, ebavõrdsemad."
Justiitsminister Maris Lauri sõnul on vaenukõne see, kui teiste inimeste põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi piiratakse.
"Kui me põhiõigusi läheme piirama selle põhjal, et ta on keegi, siis minu arvates oleme üle piiri astunud. Kus see joon täpselt läheb, on koht, kus peame arutama, mis hetkel see piir ületatakse. Seda on keeruline teha, aga sellepärast tulebki seda arutada. Me tõenäoliselt saame määratleda asjad, mida me ühiskonnana ei pea õigeks ja heaks või talutavaks, on asjad, mida peame täiesti normaalseks, võib-olla kehvaks käitumisviisiks. Seal vahel on terve hulk ruumi. Aga kui me määratleme selle selge piiri, mis on lubamatu, siis see ongi see koht," rääkis minister.
Eesti Ekspressi ajakirjaniku Mikk Salu hinnangul pole vaenukõne seadust vaja. "Ma ei tea, mis on vaenukõne. Ma isegi ei saa aru, miks me peame arutama sellest sellises võtmes, et me peame kuidagi seda tegema või mida me tahame saavutada. Mina ei tahaks üldse mingisugust vaenukõne seadust. Minu meelest on see täielik tobedus. Seda ei oleks vaja," rääkis ta.
Salu sõnul on inimestel juba praegu terve hulk võimalusi end kaitsta, kui teda solvatakse, rünnatakse või laimatakse. Ta tõi näiteks, et Facebookis saab kasutaja teisi kasutajaid blokeerida.
Endine peaprokurör, nüüdne Isamaa liige Lavly Perling selgitas, et lihtsalt väljendatuna on vaenukõne vägivallale või vihkamisele kihutamine. Samas on vaenukõne tema sõnul ka praegu on taunitav ja õigusrikkumine.
"Vaenukõne on Eesti seaduse mõttes see kõne, kus kutsutakse avalikult vägivallale, vihkamisele mingi grupitunnuse pinnal ja tekitatakse oht inimesele," ütles ta.
"Kui see läheb selliseks, et inimene tunneb ohtu või teine grupi liige tunneb ohtu, siis räägime õigusrikkumisest ja nii peabki olema," lisas ta.
Perlingu hinnangul aga reguleerimine vaenulikkust vähendada ei aita ning tekib küsimus, miks on vaja midagi veel täiendavalt kriminaliseerida.
"Kui tahame, et oleks rohkem menetlusi, rohkem inimesi süüdi mõistetud mingi paragrahvi alusel, siis loomulikult see aitab," ütles ta.
"Ma arvan, et tahame, et ühiskonnas oleks vähem viha, rohkem sallivust, vähem vaenulikkust, aga siin ei aita kriminaliseerimine," lisas ta.
Perling märkis, et mitmes kohas toimib vaenukõne vastu eneseregulatsioon. Ta tõi näiteks uudisteportaalide kommentaariumid, mida modereeritakse ning kust kommentaare kustutatakse. "See on eneseregulatsioon ja toimib."
Toimetaja: Merili Nael