Jourova: peame koos Eestiga vaatama, kas defineerime vihakõnet õigesti
Ei saa öelda, et Eesti ei tee vihakõne vastu piisavalt, kuid pigem peaks Euroopa Liit ja Eesti koos töötama vihakõne täpsema definitsiooni kallal, ütles Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse asepresident Vera Jourova intervjuus "Välisilmale".
Tere tulemast Tallinna ja meie saatesse.
Suur tänu kutsumast.
Teie ülesanne on kaitsta euroopalikke väärtusi. Kas see on tänasel päeval raske töö?
Jah. Mida kauem sellega tegelen, seda enam mõistan, et see töö ei lõpe kunagi.
Mis selle töö raskeks teeb? Kes euroopalikke väärtusi kahtluse alla seavad?
Kujutame ette... See on demokraatia kaitsmine. See tähendab demokraatlikke
ja ausaid valimisi, meie inforuumi kaitsmist tsensuuri eest, aga samal ajal ebaseadusliku sisu ja valeinfo sissevoolu eest. See on õigusriigi põhimõtete kaitsmine, mis puudutab põhiseaduslikku võimude lahusust.
Kui mõelda sellele, mida meie nimetame väärtusteks, pidades silmas keerulisi valdkondi. Me näeme, et meie väärtused on üha tugevama surve all väljastpoolt Euroopa Liitu, aga ka seestpoolt. Peame tegema rohkem nende hoidmiseks ja kaitsmiseks.
Kuidas te võitlete valeinfoga, kaitstes samas sõnavabadust?
Kõlab vastuoluliselt, eks?
Vähemalt mõni esitleb seda nii.
Pean ütlema, et sõnavabadus on Euroopa Liidus peaaegu absoluutne õigus. Aga samas me juba praegu defineerime mõningat sisu ja väljaütlemisi kui ebaseaduslikke. Näiteks vihakõnet, terroristlikke väljaütlemisi, lapspornot ja sääraseid fotosid. Seega peaks olema kõigi jaoks ilmselge, et kui meil on ulatuslik kokkulepe, mis on ebaseaduslik ja mida tuleks pidada ebaseaduslikuks ka internetis, siis pole mul vaja sellest pikalt rääkidagi.
Aga tundlik teema on valeinfo, sest selle sisu pole ebaseaduslik. Paljud ütlevad,
et võitlus valeinfoga on võitlus ebamugavate arvamuste vastu. Ja just selle arvamuse vastu ma tahangi võidelda. Meil on vaja kaitsta sõnavabadust, aga samal ajal defineerida valeinfokampaaniaid, mis võivad tekitada kahju eriti meie julgeolekule.
Ja te leiate, et Eesti pole vihakõne teemal piisavalt karm?
Arutasin seda täna hommikul teie justiitsministriga. Meil oli sisukas vestlus
vihakõne defineerimisest. Ta selgitas mulle, et teil on vastav definitsioon kriminaalkoodeksis ja vastavad kohtukaasused, kus kohus tõlgendab ja defineerib, mis on vihakõne.
Ma ei taha öelda, et Eesti ei tee piisavalt. Pigem, et me koos peame vaatama,
kas defineerime vihakõnet õigesti. Minu jaoks on vihakõne see, mis võib tekitada kahju. Päris kahju päris inimestele. Võib-olla peame Eestiga rohkem töötama
täpsema defineerimise küsimuses. Aga...
Väga diplomaatiline sõnastus. Ilmselt on palju standardeid, mille järgi mõõta demokraatiat. Venemaa ise näeb end demokraatliku riigina, kuigi ma ei usu, et paljud Euroopas sellega nõustuksid. Kas Ungari on veel demokraatia?
Jah, aga...
Ja "aga" on see huvitav osa.
Näiteks kinnitasime Ungari mulluste valimiste järel, et need olid vabad. Kas olid ka ausad...?
Te polnud seda öeldes väga veenev.
Tean. Aga me tunnustame Ungari valitsust ja parlamenti, mis moodustati nende valimiste tulemusena. See on fakt.
Aga olid probleemid?
Jah, oli probleeme. Seda väitis OSCE, kes valimisi vaatlemas käis. Eriti nimetati probleeme opositsiooniparteide pääsuga avalik-õiguslikku meediasse. Oli ka teisi teemasid.
Samal ajal teeme praegu Ungariga koostööd nende kohtusüsteemi reformimisel, prokuratuurisüsteemi reformimisel, et Ungaris oleks garanteeritult
kaitstud Euroopa Liidu raha. See on raske töö.
Ungari takistab Euroopa Liidu otsuseid samal ajal, kui teie püüate neid veenda muutma nende seadusi.
Nüüd püüame neid veenda ka finantsilise survega.
See vist ei toimi kuigi hästi?
Toimib paremini kui enne rahalise surve võimaluse tekkimist. Aga asjaolu, et Ungari takistab otsuste tegemist... Ungari on Euroopa Liidu liikmesriik. See on riigivõimu ja peaministri otsus, milline on nende seisukoht erinevate teemade puhul. Aga pole saladus, et hiljuti on olnud palju pettumusi, mis puudutab Ungari seisukohti. Eriti suhtumises Venemaa agressiooni Ukrainas.
Kas Ungari hoiab Euroopa Liitu pantvangis? Kui Eesti poolt vaadata, siis tundub, et kui nemad oma raha ei saa, siis nad on valmis minema nii kaugele kui vaja.
See ei ole nii. Veel. Muidugi mõningad läbirääkimised võtavad rohkem aega, sest Ungari näib otsuste vastuvõtmist takistavat. Aga lõpuks kõigi tähtsate otsuste puhul, mis tuli vastu võtta ühehäälselt, on Ungari öelnud jah. Aga aega kulus palju.
Detsembris oli dramaatiline olukord, kui tundus tõepoolest, et Ungari keeldub toetamast Ukraina abipaketti 18 miljardi euro ulatuses, mida Ukraina nii väga vajab, kuna Euroopa Liit keeldub Ungarile toetusraha välja maksmast.
Selline mulje jäi. Aga lõpuks suutsid liikmesriigid selle blokeerimise lõpetada muu hulgas tänu Tšehhi läbirääkijate tublile tööle. Olen tšehh ja Tšehhi oli siis eesistujariik, seega lubage mul öelda, et meil oli rõõm, kui tšehhid suutsid lahenduse leida.
Mõnda aega tundus, et Poola suudab kaduda Euroopa Komisjoni radarilt, kui teemaks oli nende vastuoluline kohtureform. Nüüd on Poola teema taas üles võetud. Kas nad on oma asjad korda saanud või ei?
Seadus, mille vastuvõtmist me soovime, on endiselt töös. Protsess käib. Komisjon tahtis näha Poolas seadust, mis garanteeriks kohtunike sõltumatuse. Seda seadust valmistatakse nüüd ette.
Meie radar on pidevalt sisse lülitatud. Meil on hetkel päris hea koostöö Poola võimudega. Ütlen otse välja – nad vajavad hädasti raha. Ja meie vajame hädasti, et nad lahendaksid probleemid oma kohtusüsteemis.
Ütleksin isegi, et jah, me tahame, et nad teeksid kohtusüsteemis muudatusi, aga neid muutusi vajab ka Poola rahvas. Sest see, mida näeme Poolas toimumas... Kohtureform, mille viisid läbi Poola võimud, valitsus ja parlament, tehti selleks, et kasvatada poolakate usaldust riigi kohtusüsteemi vastu. Ja arvud näitavad, et seda ei juhtunud. See on veel üks põhjus, miks peaksime sellele probleemile lahenduse leidma.
Ilmselt on inimesi, kes ütlevad, et Euroopa peaks sellel sõjaperioodil püüdma ühtne olla ega peaks kiskuma üles tüli pisiasjade pärast liikmesriikides, pigem laskma liikmesriikidel ise nende teemadega tegelda. Kuidas te neile inimestele vastate? Kas teie töö on raskem nendel keerulistel aegadel?
Ma kuulen neid hääli. Ja pean küsima, mis on need pisiasjad, millest võiksime mööda vaadata. Kindlasti pole see õigusriigi põhimõte. Õigusriigi süsteemis on võimude vahel tasakaal. Kõige madalamal tasandil, aga ka Euroopa tasandil.
Mis on need pisiasjad? Minu jaoks on õigusriigi põhimõte väga tähtis teema. Samuti demokraatlike protsesside kaitsmine. Me peame jätkama nende täitmise nõudmist, loomulikult samas rikkumata ühtsust, mida, olen nõus, meil on praegu väga vaja, sest meil on väga ohtlik vastane. Peame seisma ühtselt Ukraina kõrval ja oma senist tegevust jätkama.
Kas Euroopa Komisjonil on realistlik plaan, kuidas kasutada Venemaa külmutatud varasid Ukraina ülesehituseks?
Esmalt tuleb vastata küsimusele, kas saame külmutatud varasid kasutada.
Seega plaani ei ole?
Me töötame praegu seadusliku lahenduse kallal, sest seaduse järgi tohib kasutada konfiskeeritud varasid ja finantse, mis kuuluvad inimestele, kes on kohtus süüdi mõistetud. Antud juhul külmutatud raha ja varad pole sellised.
Aga olen veendunud, et peame otsima seaduslikku lahendust, et saaksime kasutada sõjakurjategija raha Ukraina ülesehituseks.
Kui (Euroopa Komisjoni president) Ursula von der Leyen hiljuti ütles, et Venemaa sõjakuriteod ei jää karistamata, siis kuidas saab Euroopa Liit seda garanteerida? Kuidas saate tuua sõjakurjategijad nagu Vladimir Putin oma kuritegude pärast tribunali ette?
Ursula von der Leyen pidas silmas seda, et süsteem, mis meil on Euroopas, ja mida kasutatakse kurjategijate karistamiseks, garanteerib, et see juhtub. See põhineb tema usaldusel kohtuinstitutsioonide vastu.
Enamuses liikmesriikides käivad juba oma juurdlused, sõjakuritegude tunnistajate ütluste võtmine. Kriminaliste saadetakse Ukraina territooriumile. Palju toimub juba liikmesriikide tasandil, riikide enda kohtuorganites. Uurimine on alanud ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tasandil.
Samal ajal peame jätkama arutelu Ukrainaga erikohtu asutamise võimaluste üle, et tegeleda Venemaa agressiooni käigus Ukrainas toime pandud sõjakuritegudega.
Arvan, et see on üks põhiteema, mida arutatakse tuleval nädalal, kui läheme komisjoni delegatsiooniga Ursula von der Leyeni juhtimisel järgmisel kolmapäeval Kiievisse.
Tänan teid selle intervjuu eest ja soovin edu. Teil on ees palju tööd.
Kas tohin lisada veel ühe lause?
Aga palun.
Tahan tänada Eesti rahvast Ukraina põgenike abistamise eest. Seda hinnatakse väga kõrgelt eriti praegu, kui inflatsioon ja hinnad on kõrged. See, et eestlased
avasid oma kodud ja südamed, on solidaarsuse parim näide. Suur tänu teile.
Aitäh.
Toimetaja: Merili Nael