Kadai: piirangutest loobumine eeldab märksa rohkem immuunseid
Kui praegu on Eestis vähemalt ühe doosiga koroonaviiruse vastu vaktsineerituid üle 170 000 ja haiguse läbipõdenuid samuti enam kui 100 000, siis piirangutest loobumiseks pole see hulk piisav ning vajalik immuunfoon algab 50 protsendist, ütles endine terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai.
Kadai rääkis "Terevisioonis", et praegu on veel vara rääkida piisavast immuunfoonist, et piirangutest täiesti loobuda. Piisavast immuunfoonist saab tema hinnangul rääkida, kui antikehadega inimesi või vaktsineerituid on vähemalt 50 protsenti.
"See hakkab haiguse loomulikku levikut pidurdama. Kui on saavutatud 50 protsendi inimeste vaktsineeritus või see, et nad on läbipõdenud, sellest hetkest saame rääkida püsivast piirangutest loobumisest," ütles Kadai, lisades, et loomulikult jäävad õhku teadmata tõsiasjad ja tegurid.
"Mis teeb viirus ise? Kas eelnevate viirusvariantide või vaktsiinivariantide vastu tekkinud immuunsüsteem on piisav? Küsimused jäävad õhku, aga kriisi ei tohi ka kinni jääda. Kui ühiskonda hoiame põhjendamata riskidega kinni, siis see toob omakorda kaasa väga tõsised tagajärjed," hoiatas Kadai pikaajalisest kriisist väljumise strateegiast rääkides.
Ta rõhutas, et kriisi lahendamine on alati kalkuleerimine ja manööverdamine olukorras, kus pole lõplikke lahendusi.
"Me peame aru saama, kui kaua see viirus levib ja mis on järgmised loogilised sammud. Enamik teadusringkonnast on praegu juba üsna konsensuslik selles osas, et viirus tõenäoliselt muutub endeemiliseks, aga see ei tähenda, et pandeemia jääb igavesti kestma."
Selle sõnumi juures on oluline inimestele selgitada, mida me peame tegema, et pandeemia või kriisi osa võimalikult ruttu läbi saaks.
Praegu peaks olema inimestele teada aga lühiajaline kriisist väljumise strateegia, mis põhineb seni olnul ehk enne ei saa piirangutest loobuma hakata, kui haigestumine on normaliseerunud, on langustrend ja see avaldub ka haiglaravis. Kadai rõhutas, et praegune olukord on kriis just haiglate suure koormuste tõttu. Ta tõi näiteks, et kui inimesed nakatuksid kümnete tuhandete kaupa, aga haiglate koormus sellest ei kasva, siis see poleks ka kriis.
"Tegelikult peaks olema riigil tänaseks arusaadav, mis on oluline: kas haridus on oluline; kas ettevõtlus on oluline jne," loetles Kadai eeldusi, mille põhjal edasisi samme astuda.
Piirangutes kahesüsteemset ühiskonda Kadai ei poolda
Vastuseks neile, kes peavad õigeks osale inimestest suuremate vabaduste võimaldamist praeguses olukorras, tõi Kadai välja, et Eestis on juba erand tehtud, et inimene, kes on vaktsineeritud või viimase kuue kuu jooksul haiguse läbi põdenud, ei pea jääma COVID-19 haigega kokku puutununa karantiini. Kadai peab seda mõistlikuks, lisades, et paljud Euroopa riigid pole sedagi lubanud.
"Ühiskonna avamine neile, kes on vaktsineeritud või läbipõdenud, on väga keerukas ja kompleksne küsimus. See võib tekitada ebavõrdse olukorra, kus tegelikult me ju teame, et paljud inimesed pole vaktsineeritud mitte selle tõttu, et nad ei taha, vaid et neil ei ole võimalust. Kui me nüüd loome omamoodi düstoopia, kus on vaktsineeritute-immuunsete kinod, teatrid ja muu meelelahutus, ning teised peavad kodus istuma, siis ma arvan, et see on hea võimalus, kuidas ühiskond lõplikult konflikti ajada," ütles Kadai.
Arutledes võimaluse üle luua erisugused piirangud erinevatele ühiskonnagruppidele märkis Kadai, et epideemia on sedalaadi kriis, kus ühiskond on teatud mõttes solidaarselt.
"Oleme algusest peale selles kriisis solidaarselt olnud ja ma arvan, et peame solidaarsed ka lõpuni olema. Sest me oleks võinud ju ka alguses öelda, et kõiki inimesi see haigus väga raskelt ei puuduta, olge ettevaatlikud need, keda puudutab. Aga see ei ole mõistlik. Ja ma arvan, et ei ole mõistlik ka täna luua sellist teatud ebavõrdset eliitstaatust kellelegi."
Ka Iisraeli-sarnast süsteemi, kus vaktsineeritud teatud tõendi alusel saavad suuremaid vabadusi nautida, Kadai ei poolda. "Ma loodan, et ma ei näe Eesti ühiskonda sellises düstoopias. See on see, mida nn lamemaalased räägivad kui ühte vandenõud. Aga kui vandenõu saab reaalsuseks, siis ta ei ole enam vandenõu. Ma väga loodan, et Eesti sellises ühiskonnas ei avasta ennast."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi