Maimetsa sõnul näitavad andmed, et praegused Euroopa ravimiameti (EMA) poolt heakskiidetud vaktsiinid toimivad eri koroonaviirustüvede vastu erinevalt. Kuivõrd uusi mutatsioone jääbki tekkima ning koroonaviirus päris ära ei kao, tuleb sellega käituda nagu gripiviirustegagi ning muuta pidevalt vaktsiine.

"Me peame õppima viirusega elama, see päris ära ei kao, aga me suudame seda kontrolli all hoida. Nagu gripile, teeme igal aastal väheke erinevaid vaktsiine. Õnneks see (Pfizeri ja Moderna vaktsiini) RNA tehnoloogia lubab kiiremini orienteeruda ümber ühelt mutatsioonilt teisele. Ma arvan, et selle peale me (tulevikus) jäämegi, et muudame vaktsiine ja kohaneme," rääkis Maimets.

Kas koroonavaktsiine tuleb sarnaselt gripivaktsiinidega iga-aastaselt muutma hakata, ei saa Maimetsa sõnul praegu veel öelda.

AstraZeneca vaktsiinis ei maksaks kahelda

Segadused AstraZeneca vaktsiini ümber, eriti eapiiri puhul, on Maimetsa sõnul tavapärane teaduse praktika, kus targemaks saadakse katsetamise ja vaidlemisega.

"See, kui paar kuud tagasi öeldi, et Astra Zenecat ei soovitata vanematele inimestele anda, selle põhjus oli lihtne: kolmanda faasi kliinilistes uuringutes oli grupis väga vähe vanu inimesi, ja ei teatud, kas on ohtu või mitte. Edasised uuringud näitasid, et vaktsiin on täiesti ohutu, ei ole vahet, kas inimene on vanem või noorem. AstraZeneca on täpselt sama hea koroonavaktsiin, nagu on Pfizer, nagu on Moderna. Need on korralikult läbi uuritud ja need on kõik väga head," rääkis Maimets.

Teadusandmete puududes ei soovitaks Maimets samas kellelgi kasutada Sputniku vaktsiini.

"Tegu on  ravimiga, mille efektiivsus, kõrvalmõjud on lõpuni läbi kontrollimata usaldusväärsete hindajate poolt. Euroopa Liit ei ole saanud võimalust Sputnikut hinnata, sest pole sisse antud isegi müügiloa taotlust. Seetõttu ei laseks mina ei endale ega  oma lastele seda sisse süstida. Ma ei vaidle selle vastu, et see võib olla hea vaktsiin – mul on suur lugupidamine Vene teadlaste vastu ja need on väga head teadlased, kes on sellega tegelenud. Aga nii kaua, kui pole adekvaatset kontrolli tehtud, ei soovita ma seda kellelegi," lausus Maimets.

Naasmine normaalse elu juurde

Maimetsa hinnangul tähendab vaktsineeritute ja haiguse läbi põdenute kasvav arv, et veel käesoleval aastal saame jälle teha asju, millest praegu pahatihti vaid unistada saab.

"Mina usun, et selle aasta jooksul jõuame sinna, et me saame ilma kõhkluse ja hirmuta oma kalleid külastada ja reisida. On päris selge, et viirusest lahti me ei saa. Populatsiooniimmuunsuse mõte, tundub, ei jõua väga kaugele," lausus ta.

Populatsiooniimmuunsuseks oleks Maimetsa hinnangul vaja vähemalt 70 protsenti elanikkonnast, kuid selleni on praegu, mil pole vaktsiini nooremate kui 17-aastaste jaoks, praktiliselt võimatu jõuda.

Praktiliselt sama seis nagu noorte ja laste vaktsiiniga, on ka koroonaravimiga, nentis Maimets. Senised uued kandidaadid ja olemasolevad ravimid, mida on katsetatud, on isegi algsete paljulubavate katsete puhul osutunud hilisemate süstemaatiliste uuringute järel väheefektiivseks või kõlbmatuks, lausus Maimets.