Biden ütles reede õhtul, et tuli selle ettepanekuga välja reede õhtul telefonivestluses Briti peaministri Boris Johnsoniga.

"Panin ette, et meil võiks olla sisuliselt sarnane demokraatlike riikide algatus, mis aitaks maailmas neid kogukondi, mis tegelikult abi vajavad," lausus Biden Hiina Siiditeele viidates.  

Pekingi mõju on viimastel aastatel mõnes riigis märgatavalt kasvanud läbi algatusega seotud laenude ja projektide, mis on mitme piirkonna juhtriikides ja läänes muret tekitanud.

Hiina on aidanud mitmetel riikidel rajada teid, raudteid, tamme ja sadamaid. 

President Xi Jingping on lubanud edendada Vööndi ja tee kaudu avatud, rohelist ja puhast koostööd, kuid samas on Hiina pangad jätkanud söeprojektide rahastamist. 

Bostoni ülikooli andmeil kulutasid Hiina kaks suuremat panka ajavahemikus 2000–2018 välismaistesse energiaprojektidesse investeeritud 251 miljardist dollarist 23,1 protsenti söeprojektidele.

London ei maininud Bideni ja Johnsoni vestluse ülevaates USA presidendi ettepanekut lääne reageerimiseks Vööndile ja teele, kuid märkis, et kaks liidrit arutasid "olulisi meetmeid" sanktsioonide kehtestamiseks "inimõigusrikkujate" suhtes Xinjiangi piirkonnas.

Euroopa Liit, Suurbritannia, Kanada ja Ühendriigid kehtestasid sel nädalal koordineeritult sanktsioonid mitmele Xinjiangi poliitilise ja majanduseliidi liikmele, kutsudes esile Pekingi vastumeetmed EL-i ja ÜK füüsiliste ja juriidiliste isikute vastu. 

Peking, mis nimetab Xinjiangi olukorda oma siseasjaks teatas reedel sanktsioonidest üheksa Briti kodaniku ja juriidilise isiku suhtes, süüdistades neid pahatahtlike valede ja desinformatsiooni levitamises uiguuride kohtlemise osas. 

Inimõiguslaste hinnangul hoitakse Xinjiangis Loode-Hiinas vähemalt miljonit uiguuri ja teiste moslemivähemuste esindajaid laagrites. Nende sõnul on Peking seal sunniviisiliselt steriliseeriminud naisi ja kasutanud sunnitööd.