Miski on meie arusaamas maailma tulevikust viimastel aastatel täielikult muutunud. Kõik räägivad kliimakriisist ja rohepöördest. Pangad ja pensionifondid tõmbavad investeeringuid välja fossiilkütuste ja plastide tootmisest. Tootjad otsivad uusi ärimudeleid ja tootmisviise. Tarbijaid meelitatakse erinevate ökopakkumistega. Räägitakse kliimaneutraalsusest ja ringmajandusest. Ja sellest, et kogu innovatsioon on ühte või teistpidi roheinnovatsioon. Miks seda tehakse?

Küllap seetõttu, et me ei saa enam mööda vaadata vananeva majandus-, tootmis- ja tarbimissüsteemi jätkusuutmatusest. See viib meid mitte parema, vaid halvema tuleviku poole.

Miks sulle igal aastal uus telefon, mis sööb ära su laste tulevikku? Miks kolida kaugele-kaugele oma igapäevaelust ja sõita sisepõlemismootoriga igal hommikul ummikusse, kui töötada saavad paljud ka kodust ja liikuda saab palju elamuslikumalt, näiteks elektrijalgrattaga või jala mööda puiesteid? Miks pakkida köögivilju kolme kihti ja erineva koostisega plasti, nii et pakendiprügikast on alati esimene, mis üle ajama hakkab?

Meie eluviisid muutuvad ja koos sellega ka need asjad, mis on ihaldusväärsed. See kehtib ka elukeskkonna kohta. Kui vaadata kõige uuenduslikumaid Tallinna arenduspiirkondi, on nende peamine müügiargument nüüd terviklik elukeskkond ja hea ühistranspordiühendus – mitte enam vahel ka veidi valelik "kesklinnast kümne minuti autosõidu kaugusel". Tõsi, need on kallid elu- ja töökohad, kuid sellist elukeskkonda väärivad kõik Tallinna linnastus elavad inimesed.

Eelmise aasta lõpus võttis Tallinna linnavolikogu vastu Tallinna katusstrateegia "Tallinn 2035", mis seab sihid tervele linnale, mitte ainult linna asutustele, järgmiseks 15 aastaks. See strateegia on varasematest Tallinna strateegiatest ja arengukavadest põhimõtteliselt erinev, sest see tehti koos linlastega, see seotakse tihedalt linna rahakotiga, nii et ei oleks enam "Tallinn 2035" sihtidele vastukäivaid kulutusi, ja sellest tulenevad kõik teised linna arengudokumendid.

"Tallinn 2035" näeb ette rohelist, elavat, ilusate linnaväljakute ja rahuliku liiklusega puiesteedega linna, kus kõik igapäevategevused on käe-jala juures. Selles Tallinnas ei pea enam autoga linna teise otsa poodi, kooli või trenni sõitma, vaid pood ja teenused on kodu või töö lähedal.

Sealtsamast kodulähedaselt linnaväljakult saad siseneda ka kiiresse ühistranspordi või jalgrattateede võrku. Sinu kodu lähedal on mõni roheala ja kui see vähegi võimalik on, on see seotud tervet linna katva rohevõrgustikuga. Sealt saad sa jalutada või sõita rattaga linnulaulu saatel kas või linna teise otsa, kohtudes võimalikult vähe autoliikluse ohtude ja müraga.

"Tallinn 2035" seab sellise elukeskkonna eesmärgi peamiselt selleks, et pakkuda tallinlastele parimat võimalikku linna ja seda mitte ainult rikastele, mitte ainult noortele ja mitte ainult täiskasvanutele.

Ent sellel on selgelt ka keskkonna säästmise – või nagu öeldakse, maailma päästmise – külg. "Tallinn 2035" kõige pikemaajalisem eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, nii et Tallinnas ei paisataks õhku rohkem kasvuhoonegaase, kui ökosüsteem siduda suudab.

See on paras pähkel, mis vajab kõigi kaasamõtlemist ja tegutsemist. See eesmärk vajab ka sisustamist, tegevuste väljapakkumist, nende keskkonnamõju modelleerimist, kasvuhoonegaaside vähendamise hindamist ja eriti selle eelarvega sidumist.

Seda eesmärki täidab aastani 2030 hiljuti avalikustatud Tallinna kliimakava pealkirjaga "Kliimaneutraalne Tallinn: Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava".

"Kliimaneutraalne Tallinn" jaotub kaheks teineteist toetavaks eesmärgiks. Esimene neist on kliimamuutuste leevendamine, mis tähendab 40-protsendilist kasvuhoonegaaside vähendamist Tallinna hoonestus, transpordis ja energiamajanduses. Eriti just transpordi kasvuhoonegaaside heide vajab väga mitmekülgset tegevust ja kõigi linlaste panustamist.

Linna ülesanne on pakkuda linlastele sellist elukeskkonda, kus sundliikumisi oleks minimaalselt ja kus säästlikud liikumisviisid oleksid kiiremad ja mugavamad kui raiskavad.

Teine eesmärk on kliimamuutustega kohanemine, mis tähendab sellise linna kujundamist, milles muutuva kliimaga kaasnevad riskid ei kahjustaks inimeste tervist ja nende tegevusi. Mure on selles, et isegi põhjamaises Tallinnas muutuvad juba praegu ilmad äärmuslikumaks ja muutlikumaks ning see muutub lähitulevikus aina tõsisemaks.

Mida me saame enda kaitsmiseks siis ära teha? Näiteks peame vähendama ja haljasribadega liigendama asfaltpindu, et vähendada võimalust, et tekiks üleujutused ja soojussaared ehk kohad, kus 25-kraadise päikeselise ilmaga võib temperatuur tõusta 49 kraadini, mis on tervisele üliohtlik.

Peame arendama välja tervet linna katva rohevõrgustiku. See tähendab omavahel seotud rohelisi alasid, kus ühelt poolt inimesed saaksid tervislikult liikuda ja kus võiksid teiselt poolt ka teised elusolendid ning taimed elada ja liikuda. See aitab hoida linna elurikkust.

Peame tagama selle, et ennekõike lasteaiad, koolid, sotsiaalasutused ja ühissõidukid pakuks head sisekliimat ega kahjustaks tervist. Peame ehitama koos mereäärse promenaadiga kaldakindlustusi üleujutuste vältimiseks. Peame rajame suurte asfaltteede asemel varjulisi puiesteid, et kaitsta inimesi nii marude kui kuumuse eest. Peame vihmavett immutama loomulikult ja kasutama seda uuenduslikult. See nimekiri läheb edasi.

Nende muudatuse tegemine vajab meie kõigi pingutust, aga tulemuseks ei ole mitte üksnes kliimakindel, vaid ka praegusest inimsõbralikum ja meelitavam linn.