Yoko Alender: kliimaneutraalsele majandusmudelile pole alternatiivi

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Yoko Alender Autor/allikas: ERR

Kogu avalikus sektoris tuleks samm-sammult läbi viia roheenergiapööre, olles eeskujuks ja minnes üle taastuvenergia tarbimisele, ütles Yoko Alender riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?" arutelul peetud ettekandes.

Seni kuni meie arutasime, moodustasime uue valitsuse ja tegelesime koroona tõrjumisega võttis erasektor Rohetiigri egiidi alla koondudes ette kliimaneutraalsuse strateegia koostamise, sest nähti, et see on Eesti ettevõtluse konkurentsivõime seisukohast möödapääsmatu.

Strateegia oma põhiolemuses valmib eeldatavasti suve teises pooles, loodame selleks ajaks ka riigi poolt valmiduse sinnamaale viia, et jõed koos ühe mere poole voolama panna.

Nagu ütles üks esineja, kes riigikogu ees kõnelemisest loobus:: kliimaneutraalsel majandusmudelil puudub tõsiseltvõetav alternatiiv.

Veebruraris avaldati Ühendkuningriigi rahandusministeeriumi nn Dasgupta elurikkuse raport, mis tõestas minu jaoks, kui oluline on sõna jõud. Raport tõlkis looduse rahanduse keelde. See tegi millegipärast selle hämara, vahel isegi usuküsimuses tituleeritu, mis tegelikult on teada olnud kogu aeg väga selgeks, üheselt mõistetavaks. Nimelt meil on üks planeet, kõik meie ressursid on siit, peame õppima oma varaga kestlikumalt ümber käima.

Kõik pärineb moel või teisel loodusest, ka bilanss ehk väärtuse säilimine, kasvamine ja kahanemine. Selleks, et meil oleks toorainet, peame hoolitsema looduse säilenõtkuse eest, taastootmisvõime eest.

Rahanduses maandab riske ja tagab kestlikkuse portfoolio mitmekesisus. Meie füüsiliste varade - sest need on kõik moel või teisel loodusest tulevad või sõltuvad - kestlikkuse tagab looduslik mitmekesisus ehk elurikkus. Ilma elurikkuseta meie planeet kliimamuutustele vastu ei pea.

Umbes 20 aastaga on toodang inimese kohta planeedil kahekordistunud, looduslikud varad aga kahanenud 40 protsenti inimese kohta. Dasgupta raport tõdeb, et senise elustandardi säilitamiseks vajaksime 1.6 planeeti. Soovitan soojalt lugeda Dasgupta raportit või vähemalt selle kümneleheküljelist kokkuvõtet. See aitab mõista, et viigrihüpet pole vaja üksnes viigrile, vaid ennekõike meile, inimestele, kelle kestmine sõltub täielikult planeedi tervisest.

Kliimateadlased tõdevad, et metsade hulk planeedil kasvab, aga ometi väheneb nii kliimamuutustest kui metsamajandamisest tulenevalt metsade võime hoida planeedil elutähtsat süsinikutasakaalu.

Metsade kasvuala kolib üha kõrgemale põhjapoolkerale. Seni on inimtekkelistest heitmetest mets ja taimestik kolmandiku kinni pidanud. Kui taimestikku poleks, oleks kliimasoojenemine praegusest veel veerandi võrra vängem. Samuti neelavad süsinikku maailmamered. Kokku hoiab biosfäär lausa 55 protsenti meie heitmetest. Seega on meile eluliselt oluline, et loodust sellisena hoiame.

Kui taimestikul pole kliimamuutustest ja majandamispraktikatest tingitult piisavalt vett ja toitaineid, võib suund teadlaste sõnul pöörduda, taimestik võib minetada võime süsihappegaasi siduda, meile hapnikku anda ja selle asemel hoopis ise hakata süsihappegaasi välja hingama.

Tänu teadlastele avardub ka meie maailmapilt. Teame, et oleme õhku paisanud üle 2000 miljardi tonni süsihappegaasi, Maa kliima on soojenenud keskmiselt 1,1 kraadi. Kuni viimase suure kliimaraportini teadsime, et kriitiline 1,5 kraadine temperatuuritõus ohustab meid umbes 60 aasta pärast. Aastal 2018 ilmus IPCC ehk rahvusvahelise kliimateadlaste paneeli raportit. Nüüd teame, et 1,5 kraadine soojenemine on käes tõenäoliselt juba järgmisel kümnendil.

Mõelge korraks, mida te kümme aastat tagasi tegite. Edasi tormab aeg sama armutu kiirusega.

IPCC raport võrdleb 1,5-kraadise soojenemise mõju pool kraadi suurema ehk kahekraadise soojenemise mõjuga, mis on samuti väga tõenäoline. Poolekraadine vahe väljendub oluliselt madalamas majanduskasvus nii rikastes kui vaestes riikides, kümme sentimeetrit enam kerkinud mereveetasemes, soolvesi mürgitab põllumaad, põua ja kuumalainetes, veel enam suurenevas kliimarändes. Ja nii edasi.

Inimkond ei sure kahekraadise soojenemise juures veel välja. Ent ometi on oluline vahe, kuivõrd suudame soojenemise peatada, kuivõrd kiiresti suudame kliimamuutustega kohaneda.

Koroona-aastal vähenesid CO2-heitmed ühiskondade sulgumise tõttu rekordiliselt. Maksimaalselt oli globaalse heite vähenemine ühel päeval võrreldes sama päevaga eelmisel aastal 17 protsenti. Üksnes teise maailmasõja ajal oli olukord koroona-aastaga võrreldav.

Kliimamuutuste ümberpööramiseks, planeedi soojenemise peatamiseks pooleteise kraadi juures peaksime järgmisel kümnendil igal aastal vähendama heitmeid sama palju kui seda tehti pandeemia-aastal.

Ometi ei ole ju selline "maailma peatamine" konstruktiivne lahendus kliimaprobleemidele. Struktuurseid muutusi me ellu viinud veel ei ole. Sõidame ikka samade autodega, toodame elektrit ja sooja ning tarbime vanaviisi. Tegime lihtsalt väikese sunnitud pausi.

Teadmisi, mida teha ja kuidas, on meil tänu teadlastele üha enam. Nüüd on vaja ka julgust ja head tahet neid igal rindel rakendada. Esimesed olulised teemad keskkonnakomisjoni tööplaanis ongi rohepöörde ellu rakendamise plaani koostamine, kokkuleppe otsimine jätkusuutlikuks metsanduseks ja ambitsiooni tõstmine elurikkuse hoidmisel.

Aitäh rahvaalgatuse "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035" algatajatele ja kõigile 2248 inimesele, kes algatust oma allkirjaga toetasid. Tegemist on ühe sisukama ja tõsisema petitsiooniga, millega on olnud au riigikogus oldud viie aasta jooksul tegeleda.

Keskkonnakomisjon arutas pöördumist 2019. ja 2020. aastal sisulistel kohtumistel seitsmel erineval istungil. Arvamust küsisime ka teistelt komisjonidelt.

Töötasin läbi nende istungite protokollid. See on hea lugemine. Üks detail jäi silma. Nimelt Eesti Energia nõukogu esimehe tsitaat ühelt istungilt. Väino Kaldoja lausus Eesti Energia nimel: vajame valitsuse täpseid juhiseid. Nüüd uue valitsuse koostööleppes on need olemas - selge suund on seatud, fossiilsetesse kütustesse me ei investeeri, väljume põlevkivienergeetikast järgmise 20 aastaga.

Toon lühidalt veel mõned kliimavaatest olulised algatused, mis on valitsusel töös. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel uuendatakse energiamajanduse arengukava ja kiirendatakse taastuvenergiale üleminekut nii tootmises kui tarbimises.

Kaitseministeeriumil on soetamisel radarid, mis vabastavad Ida-Virumaal alasid tuuleenegia tootmiseks. Valmimas on merealade teemaplaneering, et kiirendada meretuuleparkide rajamist, neis peitub suurim taastuvenergiale ülemineku võimekus. Samuti on käimas vesiniku teekaardi koostamine, esimesed Eesti ettevõtted on pürgimas valdkondliku IPC üleeuroopalisse rahastuskavasse.

Motiveerimaks inimesi kogukondlikult ka energiamajanduses kaasa lööma soodustatakse kohalike taastuvenergiaühistute teket ja toimimist. Omavalitsusi peaks motiveerima investeeringuid oma piirkonda tooma riigihaldusministeeriumi loodav kohaliku kasu instrument.

Kogu avalikus sektoris tuleks samm-sammult läbi viia roheenergiapööre, olles eeskujuks ja minnes üle taastuvenergia tarbimisele. Euroopa vahendite toel jätkatakse hoonete energiatõhususe tõstmist. Kohalikele omavalitsustele on olemas kliimakavade toetus.

Selleks, et inimesed võiksid ise valida linnalises keskkonnas liikumise viisi, säästa raha, mis pere eelarvest praegu kulub ühele või lausa kahele autoliisingule, tuleb arendada mugavat, toimivat ühistransporti ja turvalist jalgrattateede võrgustikku. Investeeringud mitmetasandilistesse ristmikesse ja neljarealistesse teedesse toovad tõestatult juurde vaid autostumist, seetõttu ei saa neid projekte õnneks ka Euroopa Liidu rahadest finantseerida.

Keskkonnaministeeriumis on käimas suure valdkondliku arengukava KeVad koostamine ja sellesse mahuvad ka olulised elurikkuse eesmärgid. Õigustatud märkuse tegi hiljutisel metsanduse arutelul Kooslooduse esindaja, et kas ei peaks mitte metsanduse arengukava koostamine toimuma lähtuvalt elurikkuse eesmärgist, ehk peaks siin tõepoolest terviklikumat lähenemist püüdma?

Metsanduses on oluline toetada Euroopa Liidu initsiatiivi vaadata üle taastuvenergia direktiiv ja biomassi säästlikkuse kriteeriumid. Seda suunda toetas keskkonnakomisjon hiljuti üksmeelselt.

Selle petitsiooniga tegelesime pea kaks aastat. Üksjagu on sellest ajast selgemaks saanud, aga saame veel paremini. Lõpetan keskkonnakomisjoni eelmise valitsuse aegse seisukohaga, mis kehtib endiselt:

Keskkonnakomisjon toetab kollektiivse pöördumise algatajate arvamust, et Eesti peab saavutama kliimaneutraalsuse võimalikult kiiresti teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Kliimaneutraalsusele majandusele üleminek peab toimuma võimalikult kiiresti, sest mida kaugemale lükata strateegiliselt olulised otsused ning meetmete rakendamisega alustamine, seda keerukamaks ja kallimaks kliimaneutraalsuse suunas liikumine läheb.

Lõpetuseks paar konkreetset ettepanekut, mille kallale üheskoos kohe asuda võiksime. Teiste Põhjamaade eeskujul võiksime luua riigikantselei juurde riigijuhte, teadlasi ja ettevõtjaid koondava kliimakogu. Üheskoos koostaks kliimakogu ühise Eesti tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050. Nagu mainisin, on erasektor siin juba poolel teel. Lähme neile vastu ja koos kiiremini edasi.

Edasi seame kliimaneutraalsuse riiklikuks eesmärgiks. Algatame "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" uuendamise. Kuna tegemist on riigikogu dokumendiga, siis sellega võiksimegi algust teha riigikogust. Riigikogu liikmete panus on oodatud ja vajalik. Sellest sõltub meie laste ja lastelaste saatus. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: