Tallinna arengustrateegias aastani 2035 on plaan panna järgmise 15 aasta jooksul käima linna piirini või lähiümbrusesse sõitvad rongiliinid, niinimetatud pendelrongid, mis kasutaksid enamjaolt juba olemasolevat raudteed. Eesmärgiks on vähendada eraautode kasutamist Tallinnas.

Üks liin ühendaks Kopli poolsaare ja Lasnamäe ning mullu tehtud uuringu järgi võiks rongiliin ulatuda Kopli poolsaarelt Ülemiste kaudu Smuuli teeni ja liikuda sügavamale Lasnamäe sisse.

Linnaosavanem Sveti hinnangul tekitab perspektiivne rongiliin nii mõnegi küsimuse: näiteks, kas poleks mõistlikum keskenduda pigem Lasnamäed kesklinnaga ühendavale trammiliinile.

"Minu kui Lasnamäe linnaosavanema jaoks oli uuringu kõige küsitavam koht idee rongi viimisest Smuuli tee poole, sest meil on tegelikult päris hästi toimiv transpordiarter nimega Laagna tee, ja tekib küsimus, kui palju peaks olema Lasnamäe elanike vaatevinklist esimeseks prioriteediks raudteetaristu pikendamine. Arvestades, et meil on samal ajal laual mitu küsimust, kuidas hakkab Tallinn edasi arendama oma trammiliine, et kas mõni nendest võiks ka Lasnamäed puudutada," ütles Svet ERR-ile.

Tallinn 2035 strateegias on kirjas üks trammiliin, mis jõuaks Lasnamäele, täpsemalt tulevase Tallinna haigla juurde ja edasi rajatava Rahu teeni. Mujale Lasnamäele, näiteks Laagna või Peterburi teele, liine pole märgitud. Sveti sõnul ei tähenda arengustrateegia veel seda, et täpselt nii tehaksegi.

"Küsimus on prioriteetides. Kui me räägime, et tahame, et inimesed Lasnamäelt sõidaksid Kopli ja Mustamäe suunas – kas esimene koht, kuhu panustame, peaks olema rong või tramm? Lasnamäel on Laagna tee ja see on päris hästi bussidega ära teenindatav. Meil on tulevikus olemas väga suur tõmbekeskus, Tallinna haigla, ja seal on reserveeritud juba nõukogude ajast raudteekoridor. See on loogiline, et strateegias on kavandatud just see valik. Aga peame endale aru andma, et kuigi see on strateegias planeeritud, ei tähenda, et me selle just sellisena välja ehitame," lausus Svet.

Rongil mõte siis, kui ühendab pealinna lähivaldadega

Sveti sõnul võib aru saada Kopli poolsaarele pakutud rongiliinist, sest seal käib vilgas kinnisvaraarendus, rajatakse uusi ja uusi elamukvartaleid, juurde tuleb tuhandeid inimesi ning ühendus ülejäänud linnaga on kehv.

"Rongiliikluse puhul meil on olemas see Lasnamäe ots, mis on väga keeruline küsimus; meil on Kopli poolsaare ots, mis on võib-olla natuke lihtsam küsimus – see nõuab väga palju uuringuid, väga palju investeeringuid. Samas on olemas ka küsimus, et võib-olla on võimalik rajada näiteks Balti jaama ja Ülemiste vahel lisapeatusi juba praegustele rongidele praeguse taristuga. See ei nõuaks nii palju investeeringuid ja põhimõttelisi otsuseid kui linnasisese rongi viimine Kopli poolsaare tippu," rääkis Svet.

Sveti sõnul vajab Kopli poolsaar kindlasti mingit lahendust liikuvuse parendamiseks. "Kui tahame, et Põhja-Talinn ja eriti Kopli poolsaar areneks edasi nii, nagu võimaldab nende potentsiaal, tuleb meil ära lahendada liikuvuse probleem, kuidas kõikidele nendele inimestele tagada pääs tööle ja tagasi ülejäänud Tallinna poole ja miks mitte ka lähivaldade poole," ütles ta.

Linnaosavanema sõnul oleks pendelrongi ideel mõtet siis, kui see ei jääks vaid linnasiseseks. "Ma arvan, et selle asjal on jumet just ja ainult siis, kui me vaatame seda regionaalsest vaatevinklist. See ei saa olla lihtsalt Tallinna linna sisene projekt. Sellel on mõtet ainult siis, kui me vaatame, millist tähendust oleks sel maakonna ja riigi kontekstis. Kui me selle konteksti lisame, siis tekivad uued võimalused ja siis selle tasuvus ilmselt suureneb," lausus Svet.

Milline on pendelrongi tasuvus, pole veel uuritud, Sveti sõnul tehakse see selgeks järgmiste uuringutega.

"Lõppkokkuvõttes me peame endale selgeks tegema, kui palju see kõik läheb maksma ja mida me sellest võidame – milline on selle mõju kogu meie transpordivõrgustikule. Tallinna seisukohalt, Lasnamäe seisukohalt on trammi arengu küsimus minu hinnagul olulisem kui linnasisese rongi teema. Aga kui me vaatame Harjumaa ja võib-olla kogu Põhja-Eesti perspektiivist, siis seda rongiliikluse ideed laualt maha lükata ei tasu," lausus Svet.

Svet lisas, et kuivõrd raudtee kuulub riigile ja kindlasti on vaja ka rahalist tuge, siis ilma riigita pole mõtet pendelrongi ideega edasi minna.

Pealinna arengustrateegias aastani 2035 on pendelrongidele välja pakutud kaks suunda – esimene suund ühendab kaks suurt ja arenevat piirkonda, Ülemiste ja Kopli, teine oluline suund on Balti jaam-Laagri. Ümberistumiseks luuakse vahejaamad, suuremad neist hakkavad asuma Kristiines, Tondil ja Järvel.

Arengustrateegias tuuakse välja ka viis uut trammiliini: Rävala puiestee liin, mis ühendab Tartu ja Pärnu maantee; Ülemiste-Vanasadama liin, Lasnamäele plaanitava suurhaigla liin, mis ühendab kesklinna ning Narva maantee ja Rahu tee; Pelguranna ehk Putukaväila liin, mis ühendab kesklinna Pelgulinna ja Stroomi rannaga, ning Rae valda Peetrisse kulgev liin.

Lasnamäe on Tallinna suurim linnaosa, kus elab ligikaudu 120 000 inimest ehk viiendiku võrra rohkem kui Tartus. Praegu ühendavad linnosa kesklinnaga vaid bussiliinid, nominaalselt ka trammiliinid 2 ja 4, mis jõuavad välja niinimetatud Vana-Lasnamäeni, Majaka tänavani ja Peterburi tee alguseni.