Diislikütuse aktsiisi tulevik selgub aprillis

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Veokid sadamas. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Valitsus otsustab möödunud aastal ajutiselt langetatud diislikütuse aktsiisi tuleviku riigi eelarvestrateegia arutelude käigus aprillis. Kuigi ettevõtjad sooviksid näha madalamat aktsiisimäära, siis riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul tuleb aktsiisi analüüsides arvestada otsuse mõjudega nii riigi rahakotile kui ka keskkonnale.

Valitsus langetas möödunud aastal diislikütuse aktsiisi ajutiselt kuni 2022. aasta kevadeni 0,372 eurole liitri kohta, tuleva aasta mais kerkib see taas 0,493 eurole liitrist. Riigi poole pöördunud ehitus- ja transpordiettevõtjad ning kütusemüüjad on palunud ka tulevast aastast aktsiisi madalamale tasemele jätmist.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul oleks aktsiisimäära üle otsustamiseks vaja analüüsida, kuidas ajutine maksulangetus majandusele on mõjunud.

"Kui aktsiisidest laiemalt rääkida, siis aktsiisid on oma olemuselt käitumisharjumusi mõjutavad maksud ja nende eesmärk on tarbimist vähendada. See kindlasti ei ole eelarveaukude lappimise meede," ütles Savisaar.

Rahandusministeerium märkis kevadises majandusprognoosis, et aktsiisitõusu mõjul suureneb kütuseaktsiisi laekumine tuleval aastal 60 miljoni euro võrra. Savisaar lisas, et aktsiisilangetus avaldab mõju ka Eesti heitekaubandusele

"See ongi analüüsi küsimus, et mis see muutus võiks olla. Teine pool on veel, et see puudutab riiklikku süsinikuheidet ja mida rohkem me loodust saastame, seda vähem saame heitekaubanduses tehinguid teha," sõnas Savisaar.

Kahe aasta jooksul, mil madalam aktsiismäär kehtib, ootab rahandusministeerium lisaks 100-120 miljoni liitri diislikütuse deklareerimist. Ministeerium langetas aga juba käesolevaks aastaks kütuseaktsiisi laekumise prognoosi 15 miljoni euro võrra, kuna diislikütuse piirikaubanduse maht on siiski prognoositust suurem.

Diislikütuse hinnakasvu prognoosi kohaselt kerkib diislikütuse jaehind eelmise aastaga võrreldes üle kaheksa protsendi. Tankimine liigub ministeeriumi hinnangul taas lähiriikidesse tagasi ja aastatel 2023-2025 on diislikütuse koguste kasv prognoosi kohaselt keskmiselt 4,7 protsenti aastas.

Transpordisektor on Eestis kõige saastavam majandusharu ja aktsiise vaadates peab Savisaare sõnul silmas pidama ka 2030. ja 2050. aastaks seatud kliimaeesmärke.

Rahandusministeerium on varem hinnanud, et odavam kütus aitas paljudel ettevõtetel kriisiga paremini toime tulla, aktsiisi madalaks jätmine mõjuks aga eelarvele kehvasti.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul tegi eelmine koalitsioon otsuse madalam aktsiisimäär kehtestada 2022. aasta kevadeni ajutise kriisimeetmena. Aktsiisimäär tuleb arutelu alla aprillis riigi eelarvestrateegia käigus.

"Järgmise aasta eelarve ja riigi eelarvestrateegia arutelud sel nädalal alles algavad, aga kehtiv eelmise valitsuse otsus, mis on ka seaduses kirjas, tõesti ütleb, et 2022. aasta kevadel see ajutine kriisimeetmena mõeldud erisus lõpeb," ütles rahandusminister majandusprognoosi tutvustamisel.

Toimetaja: Barbara Oja, Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: