Kütusemüüjad käisid taas välja suvise mootoribensiini müügiaja lühendamise

Tankla.
Tankla. Autor/allikas: ERR

Eesti Õliühing MTÜ soovib lühendada suvise mootoribensiini müümisperioodi, kuna praegu maksavad tarbijad aastas ligi miljon eurot rohkem. Lisaks on Eesti naaberriikidega võrreldes ebasoodsas olukorras, kuna pole rakendanud Euroopa Liidu (EL) direktiivist tulenevat suveperioodi muutmise erandit.

Õliühingu tegevjuht Mart Raamat ütles ERR-ile, et praegu on suvise mootoribensiini müümine lubatud ajavahemikus 1. mai kuni 31. september, kuid majanduslikult oleks märksa kasulikum viia periood vaid suvekuudele.

"Me ei näe ühtegi põhjust, et tarbija peaks lihtsalt rohkem maksma, raha Eesti majandusest välja viima, ilma et sel muudatusel oleks väga märkimisväärne keskkonnamõju," ütles Raamat.

Ta selgitas, et perioodi muutmine suurendab lenduvate orgaaniliste ühendite emissiooni Eestis 0,057 protsendi ehk 12,8 tonni võrra. Samal ajal maksavad mootoribensiini tarbijad aga suvise kütuse eest nii mais kui ka septembris ca 400 000 kuni 500 0000 eurot rohkem.

"Asi on selles, et suvel müüakse alandatud aururõhuga mootoribensiini. Talvel, kui aururõhk on kõrgem, on lihtsam masinaid käivitada ja selle bensiini tootmine on odavam. Suvel, kui meil on soojem, tekib tal aga rohkem heitmeid," täpsustas Raamat.

EL-i direktiiv lubab Eestile erandit

Ta juhtis tähelepanu ka EL-i direktiivile, mille järgi tuleb suvekuudel madalama aururõhuga bensiini müüa, kuid Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani ja Iirimaa võivad perioodi muuta, kuna suvekuud on võrreldes teiste riikidega külmemad.

"EL-i direktiiv sätestab võimaluse, et suvine periood on 1. maist kuni 31. septembrini, aga riigid, kus suvel on külmem – me pole päris Itaalia või Hispaania – võivad seda perioodi lühendada," sõnas Raamat ja lisas, et Eesti on ainus riik, kes pole seda võimalust kasutanud.

Seega pöörduski ühing majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poole, et see hindaks muudatuse majanduslikke aspekte. Ühing kirjutas, et Eestile tuleb praegu rafineerimistehastes teha erand, mistõttu maksavad Eesti kütusemüüjad bensiini eest kallimat hinda kui naaberriigid.

"Kuna mootoribensiini tarbimine Eestis on näidanud pidevat langustrendi, siis näeb Eesti Õliühing riskina, et lisaks potentsiaalselt veelgi suurenevale hinnavahele Eesti ja naaberriikide mootoribensiini tarnetingimustes võib tulevikus tekkida probleeme ka varustuskindlusega, kui Eesti eraldiseisev teenindamine tehastele ebamõistlikuks muutub," tõi ühing välja.

Raamat rõhutas, et lendavate orgaaniliste ühendite emissioon tekib ka kodumajapidamistes ja katlamajades ning keskkonnatasude seaduse järgi tuleb saaste eest maksta keskkonnatasu.

"Sisuliselt on küsimus selles, kas see on õiglane, et mootoribensiini tarbija peab 250 korda rohkem maksma seda tasu kui mõni katlamaja," sõnas ta.

Ühing on olnud pidevas suhtluses ka keskkonnaministeeriumiga ja ootab nüüd MKM-ilt vastust.

MKM arvab, et Eesti peaks käituma samamoodi nagu naaberriigid

MKM-i avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda ütles ERR-ile, et ennekõike on tegemist keskkonnaalase küsimusega, kuid Eesti võiks käituda sarnaselt naaberriikidega.

"Regioonis võiks kõik riigid ühte jalga käia. Vastasel juhul tekib olukord, kus piirkonda varustav rafineerimistehas peab väikese koguse bensiini ainult meie jaoks tootma ja see võib kütuse hinda Eesti tarbijale tõsta. Seega on majanduslik mõõde olemas," lisas Ruuda. 

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: