Teadusnõukoda soovitab piirangute leevendamisel lähtuda nakatumis- ja suremusnäidust

{{1617696540000 | amCalendar}}
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Irja Lutsar Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Valitsust koroonakriisis nõustav teadusnõukoda soovitab piirangutest väljumist planeerides lähtuda kahest näitajast: kogu rahvastiku nakatumisnäidust ja suremusnäitajast seitsme päeva lõikes, ütles ERR-ile nõukoja juht, Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor Irja Lutsar.

Lutsari sõnul on otsustajate ees erinevatest indikaatoritest koosnev n-ö valgusfoor ning praegu oleme seal nii nakatumis- kui suremusnäitajaga punases.

Kui madalale näidud peaks langema, et mingeid järgmisi otsuseid teha, Lutsar täpsustada ei osanud, viidates, et valgusfoori numbreid polnud tal intervjuu ajal käepärast. Ta ütles siiski, et need on veidi teistsugused näitajad, kui 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta. Peamine erinevus ongi seitsme päeva näitajast lähtumine.

Teadusnõukoja liige Krista Fischer täpsustas hiljem ERR-ile, et piirangute vähendamine võib kõne alla tulla juhul kui seitsme päeva nakatumisnäitajad on alla 500 ja koroonasurmasid päevas kuni viis. Või teine variant, kui nakatumised on alla 300 ja koroonasurmasid on kuni kümme.

Our World In Data veebilehe järgi oli Eesti viimase seitsme päeva nakatumisnäitaja 5. aprillil 795,29.

Kui vaadata viimaste päevade nakatumisnumbreid, siis natuke allapoole on need juba tulnud ja Lutsar avaldas lootust, et ükskord peaks ka Eestis hakkama vaktsineerimine mõju avaldama, ent praegu pole võimalik veel piirangutes järele anda.

"Nakatumise langust on näha, aga võtmemaakondades – Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Tallinn ja Harjumaa –, seal on näitajad ikkagi väga kõrgel. Ja ka Põhja-Eestis asuvad haiglad on väga-väga täis. Positiivne on see, et nakatumine langeb, aga kindlasti pole me olukorras, kus saaksime ennast lõdvaks lasta," ütles Lutsar.

Lutsar rõhutas ka vajadust jääda praeguse vaktsineerimissüsteemi juurde, kus põhirõhk on vanemate inimeste vaktsineerimisel, kuna mida kümnend edasi, seda suurem tõenäosus on inimesel koroonaviiruse tõttu haiglasse sattuda ja ka surra.

Sestap tegi teadusnõukoda ettepaneku, et ennekõike peaks olema vaktsineeritud vanemad põlvkonnad vanuses 80+, siis 70-79 jne. Kui 70-75 protsenti kõige vanemast vanuserühmast on vaktsineeritud, saaks astmeliselt allapoole liikuda.

"Miks me seda soovitame? Kui vaatame neid väheseid riike, kes on seda taktikat kasutanud, näiteks Iisrael ja Suurbritannia, siis nende lõpptulemus on väga hea. Iisrael nägi kaheksa nädalaga, kuidas vanemate inimeste haiglasse tulemine langes ja ka suremus vähenes. Sama nähti ka Inglismaal ja Šotimaal," tõi Lutsar näite, lisades samas, et kui seatud eesmärgist üks protsent peaks puudu jääma, siis päris seda järele ootama ei hakata.

Teadusnõukoja juht märkis, et Ida-Virumaad, kus vaktsineerimine edeneb visalt, etaloniks võtta ei saa, kuna siis tehtaks väga palju kahju ülejäänud Eestile.

"Ilmselt on Ida-Virumaa miski, millega peab eraldi tegelema, et Ida-Virumaa ei jää selle keti kõige nõrgemaks lüliks. Seal tuleb ilmselt hoopis teist strateegiat kasutada," ütles Lutsar. Samas on Eestis tema sõnul maakondi, kus 75 protsendist ei ole väga palju puudu: näiteks Saaremaa ja Hiiumaa. Rohkem on minna Tartu- ja Harjumaal.

Lutsar rõhutas veel, et praegu just eakamatele pakutav AstraZeneca vaktsiin on vanemale põlvkonnale ehk kindlasti 60-aastastele ja vanematele, aga ka 55+ vanuses väga hea vaktsiin. Ta märkis, et tõenäoliselt immuunsüsteemi vananemine mängib siin rolli, aga tõsised kõrvaltoimed, mida on noortel täheldatud, ei ole esinenud 60+ vanuses. Seda kinnitab ka Suurbritannia näide.

"Nii et vanuses 60+ see haigus (COVID-19) on tuhandeid kordi hullem kui AstraZeneca vaktsiin selles vanuses. Ausõna," kinnitas Lutsar.

 

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: