Eelnõu juhtivkomisjoni juhi Irja Lutsari (Eesti 200) kinnitusel tohib arst endale retseptiravimeid kirjutada siiski vaid erakorralistes ja hädaolukordades. 

"Seaduse järgi on lubatud ka kontrolli all oleva kroonilise haiguse raviks mõeldud retseptide pikendamine. Juba olemasolevad piirangud psühhotroopsete ja narkootiliste ainete välja kirjutamisele jäävad kehtima," ütles Lutsar ERR-ile.

Senine seadus ei lubanud arstidel enesele retsepte välja kirjutada, kuid praktikas ei takistanud arste seda tegemast.

"Ehkki eneseravi pole üldiselt soovitatav, on siiski olukordi, kus see on hädavajalik," ütles Lutsar.

Lutsar tunnistas, et senine seadus ei läinud päriseluga kokku, mistõttu arstid ei saanud seadusest alati kinni pidada.

"See tekitas rahulolematust terviseameti poolt, kes peatas ette teatamata võimaluse arstidel enesele retsepti kirjutada. Selline vastuoluline olukord vajas reguleerimist ehk seaduse muudatust," lisas Lutsar.

Muudatus lähtub eeldusest, et ka ennast ravides peab tervishoiutöötaja lähtuma kehtivatest ravijuhenditest, ravimitega seotud regulatsioonidest ja kutse-eetika nõuetest.

Uue korra järgi peab tervishoiutöötaja ennast ravides hindama oma pädevuse piire ning vajadusel pöörduma patsiendina teise tervishoiutöötaja poole.

"Risk, et meie hulgas on meditsiinitöötajad, kes ei taju, et nad ei saa iseravimisega hakkama ning ei pöördu abi saamiseks kolleegide poole, jääb. Kuigi sarnaseid juhtumeid on, siis on need väga harvad ja peaksid terviseameti järelevalve käigus välja tulema," ütles Lutsar.

Naistearst Made Laanpere rääkis ERR-ile, et ka tema arvates on see hea, et seadusmuudatus vastu võeti.

"Varem, kui see seaduses lubatud ei olnud, vaatas mõni amet siiski läbi sõrmede. See ei ole hea tava ja toon," ütles Laanpere.

Seadusemuudatus võimaldab ohtlikus olukorras kiiret tegutsemist.

"Võib juhtuda olukord, mille puhul võib endale retsepti kirjutamise õigus olla parim lahendus," tunnistas Laanpere.

Olukorras, kus on ravimit kiiresti vaja, EMO järjekord võib võtta tunde ja perearst ei saa parajasti retsepti kirjutada, on Laanpere hinnangul mõistlik, kui arst saab ise ravimi välja kirjutada.

Muudatusega lisatakse ravimiseadusesse ka volitusnorm, mille alusel saab minister kehtestada loetelu ravimite toimeainetest, mille välja kirjutamine on tervishoiutöötajale endale kui ka patsiendile piiratud või keelatud.

Laanpere nõustus, et nimekiri ravimitest, mida arst ei tohiks ise välja kirjutada, on mõistlik. Aga ei taga piisavat nimekirja ainetest, mida arst ei tohiks välja kirjutada.

"Me teame, mis on need ained, mille puhul väärkasutus võiks olla realistlik, aga teisest küljest ei saa see nimekiri olla kunagi piisav," ütles Laanpere.

Samuti on võimalus, et kuritarvitatakse retsepti väljakirjutamise õigust, kuid ka need juhtumid on harvad ja tulevad järelevalve käigus välja.

Lutsari kinnitusel suhtub suur enamus arste nii iseenda kui ka oma patsientide ravisse väga kohusetundlikult.

Laanpere hinnangul ei tee seadusemuudatus mitte ainult arstide igapäevatööd lihtsamaks, vaid aitab ka vältida ebamõistlikke tervishoiukulutusi ja säästa aega.

"Ei maksa arvata, et inimesed, kes tegelikult igapäevaselt teisi inimesi ravivad, lähevad ennast kahjustavat tegevust nii-öelda süstemaatiliselt harrastama," arvas Laanpere.