Päästjad on hädas kulupõlengutega

Foto: Rene Kundla/ERR

Kevadised ilmad on taas tekitamas peavalu päästjatele, sest ollakse hädas kulupõlengutega.

Sel aastal on olnud Eestis üle 80 kulupõlemise. Kui kevade alguses oli palju põlenguid Läänemaal, siis viimastel päevadel on väga suur koormus olnud Ida-Virumaa päästjatel, kes on pidanud sõitma 15 kulupõlengule. Näiteks Lääne-Virumaal on olnud sel aastal vaid üks kulupõleng.

Süütajale üle 1000-eurose trahvi kaasa tuua võivatel kulupõlengutel on muu hulgas ohuks see, et tuli ei kipu piirduma vaid kuluga.

"Kulupõlengust võib põlema minna kuhugi ladestatud praht, samuti aiamajad ja kuurid. Põlema võivad minna ka elumajad, kui tuul on eluhoonete poole. Igal aastal on mõni näide, kus on eluhoone maha põlenud," ütles Kohtla-Järve päästekomando pealik Kaarel Kuznetsov.

Ida-Virumaal on kulupõlengute kustutamine olnud keeruline ka seetõttu, et loodusesse on viidud palju prahti. Kuznetsovi sõnul on kulupõlengutel erinevad põhjused.

"Mõned inimesed panevad kulu põlema, arvates, et saavad nii muru kiiremini roheliseks. Samuti mängivad lapsed tikkudega. Ka on inimesed visanud autoaknast põleva suitsukoni välja heina sisse ja see on süüdanud kulu," lausus ta.

Kulupõlengute arv on viimastel aastatel siiski vähenenud: 2018. aastal oli 1249, 2019. aastal 1049 ja 2020. aastal 729 põlengut märkega "tulekahju maastikul ja metsas." Eelmisel aastal soodustas kulupõlengute vähenemist muu hulgas pikk ja jahe kevad.

 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: