Kulupõlengud on kevadiste ilmade saabumisel päästjatele alati tööd juurde toonud. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialistile, zooloog Tõnu Talvile jääb kulupõletamise vajadus Eestis mõistmatuks.

"See on traditsiooniliselt-ajalooliselt preeria- ja stepirahvaste komme. Ühest küljest, et enne kevadist rohukasvu kulu ära põletada ja väetada või ka suuremate või väiksemate vaenelaste eest hoiduda, aga Eestis on see arusaamatu ja põhjendamatu," selgitas Talvi.

Argo Keerme on üks neist, kes pooldab kontrollitud kulupõletamist puukide hävitamiseks hoolimata sellest, et kulutuli tapab teisigi pisiloomi ja putukaid.

"See on paratamatu, aga samas puukide levitatud haiguste tagajärjel jäävad paljud ilma oma heast tervisest. Ma paraku iseenda ja teiste inimeste tervist sean kõrgemaks kui pisiloomade elu," ütles Keerme.

Tõnu Talvi sõnul on uuringud näidanud, et puukide ohjeldamisele kulupõlengutel suurt mõju pole.

"Teadusuuringud on näidanud pigem vastupidist efekti. Pärast seda, kui kulu on põletatud ja kui seal rohuoras varasemalt tärkab, siis neid puukide haiguste kandjad, näiteks kas või metskitsed, hõlmavad need alad paremini ja sagedamini.
Ja igal aastal me kuuleme seda, et kulupõletamine kahjustab ja surmab inimesi, mitte puuke – peaksime ka seda silmas pidama," rääkis zooloog.

Tuleohutuse reeglite eirajad peavad arvestama, et käesolevast aastast trahvid kahekordistusid. Lühimenetluses saab karistada 80 euroga. Raskemate juhtumite puhul võib see kaasa tuua kuni 2400 euro suuruse trahvi.