Tunne oma kodumaad: millised on Tallinna kõrgeimad ja suurimad hooned?

Tallinn
Tallinn Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kuigi juba Eduard Vilde "Pisuhännast" tuntud tegelane, kinnisvaraärimees Vestmann Vestmanni uulitsast teadis, et kuna maa on kallis, tuleb ehitada "õhku" ehk kõrgustesse, sest "õhk ei maksa midagi", näitab ehitusregistri statistika, et kubatuurilt suurimad ehitised on Tallinnas rajatud pigem laiusesse kui kõrgusesse. Millised siis on pealinna kõrgeimad ja suurimad hooned?

Kõrgusesse pürgijad

1. Teletorn - 314 meetrit

Kõrguse poolest ei ole 1980. aasta Moskva olümpiamängudeks valminud Tallinna teletornile võrdset. See Pirita metsatuka servas asuv sihvakas maamärk on 314 meetrit kõrge.

Konstruktsioonilt koosneb torn kolmest osast: vundamendist, 190 meetri kõrgusest raudbetoontüvest ja 124 meetri kõrgusest terasantennist. Betoonosas on 1050 trepiastet.

Pärast 2012. aastal läbi viidud renoveerimist, mil vahepeal suletud 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm muuseumi osana huvilistele taas avati, pakub närvikõdi võimalusega torni 22. korrusel nn servakõndi teha. See on Põhja-Euroopa kõige kõrgem avatud rõdu ning üksiti Põhja-Euroopa kõrgeimal asuv restoran.

Tornist korraldatakse ka langevarjuhüppeid ning rahvusvahelisi trepijooksuvõistlusi. Senine trepijooksurekord pärineb 5. aprillist 2015, mil spordiala maailmameister Piotr Lobodzinski vallutas trepid ajaga 04.29.

Tallinna teletorn Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

2. Oleviste kirik - umbes 123,7 meetrit

Oleviste kirik on (vana)linna kohal kõrgunud juba keskajast saati, selle täpne ehitusdaatum on teadmata. Küll aga oli kuulus see Lääne-Euroopa kõrgemate kirikute hulka.

Pärast 1433. aastal Tallinnat tabanud suurt tulekahju ehitati Oleviste tornikuppel kõrgemaks, selle tollane kõrgus võis olla umbes 159 meetrit. 1625. aastal, kui pärast pikselööki tornikiiver hävis, seda endisel kõrgusel enam ei taastatud.

Oleviste kiriku praegune hoone on säilinud 15. ja 16. sajandi alguse ümberehituste ajast. Pikselöögid on aga tornikiivrit hävitanud ka hilisemate sajandite jooksul korduvalt ning seda on taas taastatud.

Viimati põles tornikiiver pikselöögi tagajärjel maha 1931. aastal. Tuli kustutati ning torn taastati endise plaani järgi. Ehitisregistris Oleviste kiriku kõrgust ei ole, kuid maast mõõdetuna on saadud selle kõrguseks 123,7 meetrit. Torni tipus oleva muna läbimõõt on 114 cm. Tegemist on Balti riikide kõrgeima kirikuga.

Kiriku tornis asub 60 meetri kõrgusel vaateplatvorm, mis on kevadest sügiseni külastajatele avatud.

Varasem kirikuhoone võis selle koha peal seista juba viikingite ajal, paarsada aastat varem, mil Lääne-Euroopas käis viikingiretkedel Norra kuningas Olav Haraldsson, kelle järgi kirik ka nime sai pärast pühakuks kuulutamist. Kuna nii tornikiiver kui ka kogu kirik on mitu korda müürideni maha põlenud, on ka hoone kuju ja kõrgus aegade jooksul varieerunud.

Kirikut kasutab Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Oleviste kogudus.

Oleviste kirik Autor/allikas: oleviste.ee

3. Swissoteli kompleks - 116 meetrit

2007. aastal Tornimäel avatud Swissoteli luksushotell on oma ametlikult 116 meetriga Balti riikide kõrgemaid hotelle. Hoone arhitekt on Meeli Truu. Hotell moodustab osa Tornimäe kompleksist, kuhu kuulub ka kõrval olev sama kõrge elamu.

30-korruseline luksushotell koosneb 238 numbritoast. Hoone viimasel korrusel ehk katusel asub restoran-baar, kust avaneb vaade Tallinna linnale.

Hotelli kuulsaim külaline on olnud Lady Gaga.

Maakri kvartali kõrghooned - Swissotel ja selle elamust kaksiktorn; neist paremale jääb Maakri torn ja sealt edasi veel hotell Radisson ning SEB pank. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

4. -5. Maakri torn ja rajatav Juhkentali kvartal - 110 meetrit

Olümpia hotellist Radissoni hotelli poole, Maakri tänava äärde jääb 110-meetrine büroohoone Maakri torn, mis valmis 2019. aastal.

Samas läheduses, teisel pool Liivalaia tänavat on aga kerkimas büroohoone-elamu Juhkentali kvartal, millele linn andis ehitusloa tänavu 15. jaanuaril. Olümpia hotelli vastu kerkiv hoone koosneb kolmest tornist, millest kõrgeim tuleb samuti 110-meetrine.

Juhkentali kvartali arendatav kompleks kolme torniga. Üle tee asub hotell Olümpia. Autor/allikas: Kapitel

6. Hotell Radisson - 104,8 meetrit

Sama Maakri kvartali äärde, Tartu maantee algusesse jääb 2001. aastal valminud hotell Radisson Blu Sky Hotel Tallinn, millel kõrgust 104,8 meetrit. 25-korruselise hotelli arhitektid on Vilen Künnapu, Ain Padrik ja Kari Mökkälä. See on Tallinnas üldse kolmas kõrghoonest hotell (esimesed Viru ja Olümpia) ning esimene, mis rajatud pärast nõukogude aega.

Hoones on 280 numbrituba, 24. korrusel asub kohvik, kust avanevad vaated igas ilmakaares.

Hotellis on ööbinud teiste seas Bill Clinton, Jiang Zemin, Jacques Chirac, George W. Bush, Anders Fogh Rasmussen, Hillary Clinton, Alice Cooper ja David Beckham.

Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Ja veel üks...

Kui kaasata ka rajatised, võiks nimekirja lisada Iru soojuselektrijaama. See Eesti Energiale kuuluv rajatis valmis 1978. aastal.

Kuigi kõrguselt teletornist madalam, siis kõrgeim platvorm, millele Eestis saab astuda, on Iru soojuselektrijaama korstna ots - selle kõrgus on 202,4 meetrit maapinnast. Sinna saavad aga väikese liftiga sõita vajaduse üksnes elektrijaama töölised.

Iru soojuselektrijaam, millekorstna tipp ületab 200 meetrit. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Massiga lööjad

Suurimaid hooneid reastada polegi nii kerge, ka Tallinna linnaplaneerijatel pole andmebaasi, kust paari hiireklõpsuga mahud reastada. Nõnda ei saa järgnevat nimekirja lõpliku tõena võtta, sest mõned hooned on ajaloolised ja nende mahte on teiste meetoditega mõõdetud, mõned tänapäevased, ent muist alles rajamisel. Nõnda võis mõni suurhoone ka kahe silma vahele jääda. Lisaks on Tallinnas palju kvartaleid, mis kokku annavad kindlasti suurema mahu, kui allpool loetletud, kuid püüdsime siiski arvesse võtta vaid tervikliku kompleksi moodustava ehk vähemalt omavahel ühenduses olevad hooned. Nõnda ei ole ajalooliste hoonete puhul ka kõrvalhooneid juurde liidetud.

1. Tallinna Haigla - 144 645 m2

Esikoha haarab siin alles projekteerimisjärgus olev Tallinna Haigla, millest kujuneb Eesti suurim hoone. Detailplaneerigu järgi on kavandatav ehitusmaht 144 645 m2. Siiski, praegu koostatava meditsiinitehnoloogia eelprojekti järgi on haigla peahoone kavandatav maht umbes 127 000 m2 ja esimeses etapis rohkem hooneid Lasnamäe meditsiinilinnakusse ei rajata. Järgnevate aastakümnete jooksul kasutab haigla aga tõenäoliselt kogu detailplaneeringus kavandatud hoonemahu ära ning siis tuleb ka algselt kavandatud maht täis.

Tallinna Haigla kunstniku nägemuses Autor/allikas: Raepress

2. T1 kaubanduskeskus - 128 317 m2

Ülemistel asuv T1 kaubanduskeskus ehk T1 Mall of Tallinn valmis 2018. aastal ja napsas sellega oma naabrilt mahu poolest suurima kaubanduskeskuse tiitli.

Neljakorruselise keskuse pindala on ligikaudu 80 000 m², millest 55 000 m² on ostupind. Selles asub peaaegu 150 kauplust ja teeninduspunkti, üle 30 toitlustuskoha ning tänavatoidualad. Ent kaubanduskeskusel on ka tohutult suur parkimismaja ja see kergitabki üldmahu Ülemiste keskusest napilt suuremaks.

T1 hoone katusel asub merepinnast 120 meetri kõrgusele ulatuv vaateratas.

T1 kaubanduskeskus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

3. Ülemiste kaubanduskeskus - 124 214 m2

Ülemiste keskus oli T1 valmimiseni Tallinna ja üksiti Eesti suurim kaubanduskeskus, mis on aastetega üha mahtu kasvatanud. 2004. aastal avatud keskuses oli umbes 160 kauplust, teenindusasutust ja söögikohta, selle pindala oli 50 000 m². Pärast Ülemiste keskuse teise järgu valmimist 2014. aastal kasvas üldpind 92 000 ruutmeetrini, kaupluste ja söögikohtade hulk kerkis 210-ni ja parkimismajas on parkimiskohti 1700 autole. Ent Ülemiste keskus laienes ka 2019. aastal, mil üldpind kasvas pea 125 000 ruutmeetrini.

Ülemiste keskuse parkla. Autor/allikas: Pressimaterjal

4. Juhkentali kvartal - 67 481 m2

Tallinna kõrghoonetega konkureeriv büroohoone-elamu Juhkentali kvartal tuleb ka mahult priske. Liivalaia tänava äärde, hotelli Olümpia vastu rajatava hoonetekompleksi suletud netopind on 67 481 m2. Nagu öeldud, koosneb kompleks kolmest tornist, millest kõrgeim tuleb 110-meetrine. Kopp löödi maasse sel aastal.

Juhkentali kvartali arendatav kompleks kolme torniga. Üle tee asub hotell Olümpia. Autor/allikas: Kapitel

5.  Balti Puuvillavabrik ehk Manufaktuur Koplis - 55 000 m2

Tsaariajal Koplisse rajatud puuvillavabrik ehk manufaktuur on üks pikemaid hooneid. Nüüd hakatakse seda elamukompleksiks ümber rekonstrueerima. Hoonel on mahtu 237 250 m3 ja üldpind on umbes 55 000 m2 (suletud netopind 45 908 m2).

Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku ehk lühidalt Balti Puuvillavabrik asutati 1898. aastal ja tootmishoone valmis 1900. aastal.

Peakorpus oli oma nelja korrusega 234 meetri pikkune ja 30 meetrit lai. 1909. aastal valmis uus suur tootmishoone, mis 1920. aastal ühendati vanaga. Hoone põhikorpusega liitus neli viiekorruselist torni. Nii tegutsesid seal kudumisvabrik ja ketrusvabrik, mida ühendas vaheplokk. See jaotus toimis kuni vabriku sulgemiseni 2005. aastal.

Vabriku alustades töötas seal 100 töölist, ent juba 1908. aastaks oli nende hulk kasvanud 2020-ni, see jäi ka vabriku kuldajaks.

Teises maailmasõjas sai vabrik suuri purustusi, ent taastati ning hilisematel aastakümnetel rajati sellele veel mitmeid kõrvalhooneid. Pärast teist maailmasõda vabrik natsionaliseeriti, pärast taasiseseisvumist erastati ning 2006. aastal läks see pankrotti.

Arhitektuurivõistlus on toimunud, aga ehitamine on veel kaugel.

Balti Manufaktuuri arhitektuurikonkursi võitsid arhitektuuribüroode Molumba ja Kadarik Tüür Arhitektid tööd. Pildil Kadarik Tüür Arhitektid töö. Autor/allikas: pressimaterjalid

6. Patarei arendus - 36 730 m2

Väga vanade hoonetega on lugu keerulisem - neid on ajalooliselt teisiti mõõdetud ja kirja pandud. Nii ei tule registritest välja Kalaranna fordi ehk Patarei vangla üldpind, küll aga hoone maht - 101 274 m3. Ehkki hetkel on Patarei vangla arendustööd peatatud, peaks maht eskiisi järgi veelgi suurenema, nii et arendaja lubab sinna tulevikus rajada ühtedel andmetel 30 000 ja teistel andmetel 80 000 m2 äripinda ning tuhat korterit. Kui suureks kogu hoone üldpind kujuneb, ei selgu ka registritest, ent detailplaneeringu koostamiseks esitatud materjalid lubavad olemasoleva hoonestuse ja uute hoonete kogumahuks umbes 36 730 m2 pinda, mis ei pruugi samuti lõplik tõde olla, seega võib see edetabelis siia-sinnapoole nihkuda. Ajaloolise hoonekompleksi pindala on 26 625 m2.

Forti hakati ehitama keiser Nikolai I korraldusel 1829. aastal ja see valmis suuremalt jaolt 1840. aastal. Selle põhiosa moodustas kaitsekasarm. Aastatel 1919–2002 tegutses fordis keskvangla. Sellest ajast tuntakse kompleksi rahvapärase nimega Patarei (vangla). 2005. aastani tegutses kompleksis edasi vanglate keskhaigla. Hoonekompleks kuulub kultuurimälestisena muinsuskaitse alla, kuid on viimase 15 aastat seisnud tühjana ja lagunev.

Praegu kuulub see Urmas Sõõrumaa ettevõttele ning ka arendaja on tema ettevõte.

Patarei kompleks. Autor/allikas: RKAS

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: