Tartu Ropka ja Annelinna linnaosade vahelise ühenduse parandamiseks kaaluti sadamaraudtee koridorile ehitada autotee ja see ühendada sillaga Ropka ja Ihaste vahel. Kaaluti ka Sõbra silla rajamist. Linnavalitsuse tellimusel ettepanekuid uurinud liiklusekspert Tarmo Sulger ütles, et Sõbra sild ei oleks kuluefektiivne.

"Iseenesest sild oleks hea, aga kui me vaatame, mida see sild teeb, siis tekivad küsimused. Kas meil on Sõpruse silla pealt seda liiklust vaja ümber jagada uue silla peale, mille tehniline teostus võib olla päris kulukas ja rask?. Ta on nagu selline copy-paste Sõpruse sillast. Kas meil on teda sinna vaja. Oleks tal mingisugune loogiline jätk," arutles Sulger.

Ropka sillal oleks selline jätk sadamaraudteekoridori näol. Mõlemad ideed on aga praeguseks kõrvale pandud. Looduskaitse kaalutlused ei luba Ihaste ja Sõpruse sildade vahele ühtegi autosilda rajada. Keskkonnameti spetsialist Märt Holtsmann seletas, et piirkonnas vajavad kaitset lamminiidud ehk luhad.

Luht on selline kooslus, mida Euroopas on üsna vähe. Eesti on kõige rikkama luhtade poolest. Me oleme võtnud endale kohustuseks neid luhtasid kaitsta. Me ei saa endale lubada, et nende pindala vähendaksime," rääkis Holtsmann.

"Kui me ehitame selle suure autotee sinna, siis see hakkab kindlasti häirima selle luha elustikku. Eelkõige räägime siin linnustikust. Nii pesitsevast linnustikust kui rändlindudest, kes rände ajal puhkavad luhtadel. Iseenesest kergliiklustee ja kergliiklussilla rajamine selles piirkonnas välistatud ei ole."

Abilinnapea Reno Laidre sõnul on ummikud seotud tipptunni ja ehitusega. Autosild seega hädavajalik ei ole. Linnavalitsus enam kõne all olevale Emajõe lõigule autosilda ei kavanda. Küll on plaanis Ropka sild teha kergliiklussillana ja lisaks veel rajada Rebase kergliiklussild.

"Tuleb vaadata, mis on see suund, kuhu linn tahab üldse areneda. Üheselt selge kõigile on see, et mida mugavam ja kiirem on autoga liikuda, seda kiiremini autostumine toimub. See ei ole trend, mida me Tartu linnas tahaksime, et jätkub," rääkis Laidre.

"Selle tarvis, et üldse oleks võimalik jalgrattaliiklust ja muid transpordiviise peale autode edendada, tuleb jalgrattale luua eelkõige otseühendus. Seda meie üldplaneering, kavandatud sillad, transpordikoridorid kergliikluse jaoks võimaldavad."

Sadamaraudtee koridorile plaanitakse ka autoteed väiksemas mahus. Tiksoja autosild on endiselt plaanis. See on ka järgmine suurem taristuprojekt, millega linnavalitsus tahab autoliiklust kesklinnast eemale suunata.

Tartu üldplaneeringu avalik väljapanek algab 20. aprillil.