Kulunud välimus ja ülesõidul kostev login annavad Annelinnast Karlovasse liiklejaile märku, et 500-meetrise Sõpruse silla seis on halb. Inseneride sõnul on ka selle äärmised talad sademeveest tõsiselt kahjustunud ja tugiosade eluiga sai läbi juba 20 aastat tagasi.

Linn tahab kapitaalremondi ära teha viie aasta jooksul, ent siis juba tekitada ruumi ka ratturitele ja jalakäijatele.

"See sild on rattateede põhivõrgustiku osa ka. Ta on igasuguste uuringute põhjal ka see sild, mida väga tihti rattaga tahetakse sõita ja on vaja sõita. /.../ Seal tuleb ka esteetilises mõttes päris palju muuta. Sellepärast me olemegi siin suhteliselt kõrgelennuliselt mõelnud. Kui näha ette ruum ratturitele ja jalakäijatele, kas siis ka see ruum haljastada ja koondada autod ühele sillapoolele. Selliseid asju me praegu läbi arutame," rääkis abilinnapea Gea Kangilaski.

Linna teedeteenistuse juhataja Oleg Lužetski tõdeb, et ühe sõiduraja kinni pannes jääb autoliiklus mõnevõrra kinni. Samas on Tartule kui kliimaneutraalse linna poole pürgivale linnale autoliiklust vähendada oluline. Praegu sõidab sillast ööpäevas üle 13 000 kuni 15 000 autot.

"Pärast seda, kui sai Tartus avatud ida-ringtee, on liikluskoormus Sõpruse sillal olulisel määral langenud. /.../ Kui läbilaskvus saab tagatud, miks mitte 1+1. Saab on odavam ülal pidada, remontida ja samas, kui kõrvale tuleb jalakäijate tsoon, kus saab kergliiklus toimuda, miks mitte," rääkis Lužetski.

Sillaeskiisi loodab linn valmis saada aasta lõpuks ning jõuda ehituseni aastal 2024 või 2025. Kui palju ümberehitus maksma läheb, on abilinnapea sõnul väga raske öelda.

"Praegu meil on ees Pärnu silla näide. Igasugused ehitustööd lähevad oluliselt kallimaks, materjalipuudus on turul. Ei julge ennustada. Kuna projekteerimist ei ole veel olnud, me ei tea isegi ehitusmahte, mis ehitusele kulub. Praegu meil on ta eelarves olemas, kümne milljoniga sinna arvestatud, aga see on väga üldine hinnasumma. Loomulikult otsime välisrahastust, kui peaks õnnestuma," rääkis Kangilaski.