Tööpuudus suurenes koroonaviiruse kriisi alguses viielt protsendilt 7,1 protsendini. Registreeritud töötus kasvas aasta teisel poolel jätkuvalt noorte hulgas, samuti Harjumaal ning teenindus- ja müügitöötajate seas.

Osal teenindussektori tegevusaladel kahanes tööjõunõudlus ka sügisel, kriisis on töökoha kaotanud keskmisest vähem kindlustatud töötajad.

Palgasurve on Eestis koroonaviiruse kriisi mõjul vähenenud. Kuigi eriolukorra lõppedes keskmine palk taastus, suurenes see aasta teisel poolel kriisieelse ajaga võrreldes aeglasemalt nii era- kui ka riigisektoris.

Andmed palgajaotuse kohta näitavad, et varasemast aeglasemalt kasvasid nii keskmisest madalamad kui ka kõrgemad palgad. Majutuse ja toitlustuse tegevusalal ei olnud keskmine palk aasta lõpuks taastunud eelneva aasta tasemele.

Kevadiste piirangute mõju tööturule on vara otsida. Mulluse eriolukorraga võrreldes on mitmed asjaolud teistsugused, näiteks on ebakindlus piirangute suhtes väiksem, kuna ettevõtted on saanud uue olukorraga kohaneda.

Tööhõive on nüüdseks kahanenud üsna palju ja vastukaaluks tegevusharudele, kus on oht edasisteks koondamisteks, on ka valdkondi, kus töötajate arv edaspidi suure tõenäosusega kasvab.

Näiteks kui eelmisel aastal langes tööhõive ehitussektoris, siis praeguseks on arendajad teatanud ehitusprojektide taaskäivitamisest, mis toetab hõive kasvu.

Piirangute mõju pehmendab seekordki riigi töötasuhüvitis, mis on küll mõnevõrra väiksem kui eelmisel kevadel.