Mari on aktiivne ja rõõmsameelne naine. Lapsed on juba suured ja elavad oma elu, ühe tööandja juures on töötatud pikki aastaid ja vajadus oma ellu uut olemist saada andis üha enam tunda.

Mari otsustas otsida uue töökoha, et tunda jälle seda uue kogemise elevust ning leida uusi väljakutseid. Mari otsis tööd pearaamatupidajana. Tööpakkumisi oli mitmeid ja kandideeritud sai kuuele ametikohale. Mari tundis, et elus on jälle midagi oodata ja võimalus rutiini muuta tuleb peagi.

Peagi tuli ka esimene kõne tööpakkujalt, kes kiitis Mari haridust, oskusi ja kogemusi. Mari tundis, et on väärtuslik töötaja ja et tal on uuele tööandjale väga palju pakkuda, kuni öeldi lause: "Kahjuks otsime me pikema perspektiiviga töötajat. Täname, et kandideerisite."

Samamoodi läks ka ülejäänud viie kandideerimisega, kõik oli hästi kuni jõuti vanuseni. Olgu öeldud, et Mari on 58-aastane hea tervisega, aktiivne, kõrgharidusega ja kahekümne seitsme aastase suurettevõttes töötamise kogemusega pearaamatupidaja.

*

Vanuselist diskrimineerimist tööturul peetakse Eestis paratamatuks nähtuseks ning ühiskonnas levinud negatiivsed stereotüübid vanemaealiste vähenenud töövõimest mõjutavad eakamate tööotsijate enesekindlust tööle kandideerimisel. Vanuseline diskrimineerimine ei puuduta vaid 50+ töötajaid, vaid seda kogevad ka alles oma tööelu alustavad noored.

2018. aastal Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi tellitud uuringu tulemusel selgus, et ealine diskrimineerimine tööturul on tõsiseks probleemiks kogu maailmas ja ka Eestis. Varasemalt läbi viidud mitmete tööjõu uuringute kohaselt kannatab ebavõrdse kohtlemise all noorem (15-19-aastased) ja vanem tööjõud (vanuses 50+). Eestis on levinud arusaam, et võrreldes nooremaealistega on vanemaealistel (50+) tööturul vanusest tulenevad takistused ning et juba alates 40. eluaastast algab allakäigutrepp tõrjutud tööjõu hulka.

Nii Euroopa kui ka Eesti tasandil on erinevates strateegilistes dokumentides seatud vanemaealiste töötamise edendamine oluliseks eesmärgiks. Vanemaealiste tööhõive tõstmine on mitmetahuline ja keeruline ülesanne, kuna inimeste osalemist tööturul mõjutavad mitmed institutsionaalsed ning tööturgu puudutavad tegurid. Kogu ühiskonnale on oluline, et ei toimuks diskrimineerimist vanuse alusel ja inimeste töövõime püsiks kõrge võimalikult kaua. 

Tööhõive kontekstis kasutatakse vanemaealiste inimeste puhul sageli mõistet töövõime. See on inimese enda ressursside ning töökoha vastastikuse toime tulemus, mis loob eeldused töötamiseks. Inimesega seonduvad ressursid on haridus ja kompetentsid, tema tervis (sh vaimsed, füüsilised ja sotsiaalsed võimed), hoiakud, väärtused ning motivatsioon.

Viimastel aastatel ongi Eestis vanemaealiste tööhõive määr olnud tõusva trendiga. Üheks põhjuseks võib olla tööealise elanikkonna kahanemine, mistõttu otsitakse sobivat tööjõudu rohkem ka vanemaealiste hulgast, samuti on oma mõju pensioniea järk-järgulisel tõusul. 

Avatud Eesti Instituudi tellitud uuringu tulemusel selgus, et tööandjad eeldavad, et eakatel töötajatel ei ole nüüdisaegseid tööoskusi ja teadmisi; et nad ei ole piisavalt paindlikud tööelu muudatustega kohanemises või ei suuda intensiivselt töötada. Vaba töökoha täitmisel sarnaste professionaalsete oskuste puhul eelistatakse nooremaid kandidaate. Selgus ka, et vanemaealistel tööotsijatel tuleb sagedamini leppida teisejärguliste töödega, mis ei kasuta vanemaealisema töötaja kogemust ja potentsiaali.

Koguni 70 protsenti 50-70-aastastest inimestest on tundnud tööturul vanusest tulenevaid takistusi, seda nii tööülesannete jagamisel, tasustamisel, info edastamisel kui ka töökaaslaste suhtumises. Kõige enam on täheldatud vanusest tulenevat ebavõrdsust tööülesannete jagamisel, aga ka töö tasustamisel, info edastamisel ja kolleegide suhtumisel. Hea uudis on aga see, et uuringu kohaselt on tööle võtmisel ja edutamisel vanuselist diskrimineerimist tunda vähem.

Uuringust selgus ka, et 50+ inimesed on töökollektiivis hinnatud kolleegid ning üle poolte vastanutest (61 protsenti) töötavad hea meelega kollektiivides, kus on inimesi erinevatest vanusegruppidest. Ümber hakkab saama arusaam, et pensionieas inimene peab kindlasti minema pensionile ja vabastama koha noortele.

Viimastel aastakümnetel on ühiskonnas pööratud palju tähelepanu vanemaealiste aktiivsele osalemisele tööturul. Kuna surve sotsiaalkindlustussüsteemidele on seoses vanemaealiste osakaalu kasvuga suurenenud, on iga töötegija võimalikult pikk tööelu veelgi olulisem. Pikenev eluiga ning tervena elatud aastad lubavad kauem aktiivset eluviisi säilitada; tööelus osalemine suurendab suhtlusvõimalusi ja sotsiaalset kaasatust ning annab lisasissetulekut.

Muret teeb aga tööandjate vähene valmidus vanemaealiste töökäte palkamiseks. Põhjuseks on ühiskonnas levinud arvamus, et vanemaealiste tööle rakendamine võib kaasa tuua erinevaid lisakulutusi (nt väljaõpe, töökoha kohandamine, osaline tööaeg, kodus töötamine jmt.). Samuti on levinud arvamused, et investeeringud, mis tehakse vanemaealisesse töötajasse, ei pruugi olla tasuvad pikaajalises vaatenurgast lähtuvalt.

East lähtuvad eelarvamused takistavad inimestel oma täie potentsiaali kasutamist, mis kahjustab kogu ühiskonna heaolu. Praeguses demograafilises ja tööturu olukorras on see arutu inimpotentsiaali raiskamine. Oluline oleks parandada vanemaealiste töötajate kaasatust täienduskoolitustesse ja ümberõppesse, mis aitaks kaasa nende pikemale osalemisele tööelus.

Uued võimalused läbi andragoogilise vaate

Andragoogika arendaja Sharan B. Merriam juhib tähelepanu, et küpsemas eas muutuvad inimese rollid ja ootused ning varasem sobiv eluviis ei pruugi hiljem enam sobivaks osutuda ning tuleb ümber kujundada. Elus on prognoositavaid murrangupunkte nagu kooli lõpetamine, abiellumine, lapse sünd ja vananemine, kus muutuvad rollid kutsuvad esile üleminekuperioode.

Ühiskonnal on selliste võtmeüleminekute kohta selged ootused, millal need peaks aset leidma. Kui muudatuste tegemise vajadus saab ilmselgeks, loob inimene endale uue identiteedi ning hoiaku. Küpse inimese tunnuseks on teadvuse kõrge tase ning dialektilise mõtlemise oskus, mis aktsepteerib võimalust, et kõigest on võimalik mõelda erinevatel viisidel.

Barbara R. Bjorklundi ja Helen Bee sõnul on ühiskonnal ootused indiviidi käitumisele ja suhtumistele, mis on seotud indiviidi positsiooniga ühiskonnas. Eduka vananemise korral tuleb inimene toime oma seniste rollide teisenemisega. Vanemas eas muutuvad inimese prioriteedid, ülesanded ja kohustused. Laste lahkumine kodust vabastab rohkem aega enese jaoks ning võimaldab senisest enam tähelepanu pöörata varem unarusse jäänud huvidele ja hobidele.

Vanemad, kelle lapsed lahkuvad kodust, ei mineta oma lapsevanema rolli, kuid see muutub palju vähem nõudlikuks ja aeganõudvaks. Vastupidiselt üldlevinud ootustele on see rollimuutus enamiku naiste jaoks pigem positiivse tähendusega ning partnersuhteid kirjeldatakse kui teistkordseid mesinädalaid.

Paljud naised jätkavad siis oma poolelijäänud kooliteed, hakkavad tegelema uute hobidega või valivad uue töökoha. See on aeg, mil paljud inimesed küsivad endalt, mida nad tegelikult teha tahavad. Saavutatud sügavam kontakt enda unistuste ja soovidega viib vajaduseni õppida midagi uut.

Viimastel aastakümnetel on lisandunud ka virtuaalne õppimine, mille eeliseks on selle õppimisvormi suur paindlikkus: inimene võib õppida endale sobival ajal ja kohas, võimalikuks saab kaugtöö, väheneb aja- ja transpordikulu. Et nooruses omandatud kutseoskused või haridus on kiiresti muutuvates oludes ebapiisav, peab pideva juurde õppimise ja enesetäiendamise mudel saama iseenesestmõistetavaks.

Tänapäeval on õppimine võimalik igal ajal ja igas vanuses. Järjest populaarsemaks on saanud elukestev õpe. Täiskasvanuharidus on suunatud inimestele, kes lisaks õppimisele käib tööl või kellel on perekond ehk õppimine ei ole ainukene tegevus, millele ta pühendub. 

Täiskasvanute jaoks on loodud järjest enam erinevaid õppimise võimalusi, nagu täiskasvanute gümnaasiumid, kus õpe on paindlikum kui tavagümnaasiumis (e-õpe, kaugõpe, võimalus valida õpitavaid õppeained jne); kutsekoolid pakuvad võimalusi uute ametioskuste omandamiseks ning ülikoolides on üha enam erialasid, mida saab õppida kaugõppes või avatud ülikooli kursustel. Lisaks on võimalik valida erinevate täienduskoolituste vahel, mis arvestavad oma paindliku õppekorraldusega täiskasvanu vajadustega.

Kokkuvõtteks

Ühiskonnas leiduvad vanusega seotud eelarvamused piiravad vanemaealiste inimeste potentsiaali rakendamist tööelus. Ealist diskrimineerimist on kogenud ka paljud noored, kes on oma tööelu alles alustamas. Tööandjate pelgus palgata tööle vanemaealisi on suur probleem ajal, kui Eesti majandust mõjutab tööjõupuudus.

Eesmärgiks võiks saada läbi elu kestev õppimine, milles osalevad igas vanuses inimesed. Just vanemas eas on inimesel rohkem aega küsida endalt, mis on see tegevusala, mis tal tegelikult silma särama paneb. Oluline on teadvustada seda, et õppimisvõime säilib küpse eani ning Eestis on palju võimalusi omandada uus amet ka vanemaealisematel inimestel.

Vananemine on osa inimese elust, mida ei saa vältida. Meie elu on vormitud sotsiokultuurilises kontekstis esile kerkivate sündmuste läbi, millega me oma elus kokku puutume. Mida pikem on olnud elu, seda rikkalikumad on inimese kogemused ja teadmistepagas.

Vastupidiselt üldlevinud arusaamale tunnevad paljud 50+ inimesed vajadust leida oma elus uusi väljakutseid, kuna isiklikku vabadust ja aega on rohkem. Samuti tõendavad mitmed uuringud, et inimene on võimeline õppima ning kohanema muutunud oludega terve elukaare jooksul.

Olukorras, kus tööjõupuudus on üha suurem, on eelis tööandjatel, kes oskavad näha "Marides" väärtuslike kogemustega, usaldusväärseid ning motiveeritud töötajad, kes on valmis panustama nii isiklikku kui ka ühiskonna heaolusse. 

Allikad

• Andras. (2021). Õppimisvõimalused täiskasvanuna.
• Bjorklund, B. R., & Bee, H. L. (2015). The journey of adulthood. Chp 5. Essex: Pearson.
• Illeris, K. (2007). How We Learn. Abington: Routledge. Ch. 12.
• Illeris, K. (2006). When intended learning does not occur. Danish University of Education.
• Jarvis, P., Holford, J., Griffin, C. (1998). The Theory & Practice of Learning. London.
• Merriam, S. (2005). How Adult Life Transitions Foster Learning and Development. New Directions for Adult and Continuing Education, 108, 3-13.
• Mezirow, J. (1997). Transformative Learning: Theory to Practice. New Directions for Adult and Continuing Education. 
• Pettai, I. (2018). Ealine diskrimineerimine tööturul. Lühikokkuvõte 2018.aasta elanikkonna küsitluse tulemustest. Avatud Ühiskonna Instituut.
• Pettai, I. (2013). Vanemaealised tööturul.
• Philips, K. (2016). Vanemaealiste tööturu käitumine ja seda mõjutavad tegurid. L.Sakkeus, L. Leppik (koost.). Pilk hallile alale. SHARE Eesti uuringu esimene ülevaade ja soovitused eakate poliitika kujundamiseks. (lk 105-132). Tallinn: Tallinna Ülikool.