Majandusolukorra jõulisem paranemine algab panga hinnangul hiljemalt aasta teisel poolel. Selle eelduseks on viiruse taandumine suvekuudel, inimeste kiire vaktsineerimine ja tervisekriisiga toime tulemine.

SKP taastub kriisieelse kõrgeima tasemeni viimases kvartalis, enne pandeemia algust prognoositud trendini jõudmine võtab aega veel ligikaudu neli aastat.

Pank märgib, et majanduse täielik paranemine eeldab mitte ainult Eesti, vaid ka teiste riikide elanike vaktsineerimist.

Swedbanki prognoosi kohaselt hakkab tööpuudus vähenema aasta teisel poolel. Käesoleva aasta keskmiseks töötuse määraks prognoosib pank kaheksa protsenti, järgmisel aastal langeb see 6,9 protsendile ehk ligikaudu mullusele tasemele.

Keskmise palga kasv aeglustus möödunud aastal kolme protsendini. Palgad vähenesid kriisis kõige enam kannatanud tegevusalades. Ligi kolmandikus tegevusaladest palgakasv aga kiirenes.

Tänavu kasvab prognoosi kohaselt keskmine palk neli protsenti, tuleval aastal kiireneb palgakasv 4,8 protsendini. Majapidamiste olukorda leevendab mõõdukas inflatsioon.

Pensionireform toob rahasüsti

Nõudluse suurenemine hakkab kergitama mitmete kaupade ja teenuste hindu nii Eestis, kui ka mujal. Käesoleval aastal võib panga hinnangul oodata 1,5-protsendilist ja järgmisel aastal kaheprotsendilist hinnakasvu. Peamiselt tuleneb hinnakasv teenuste ja kaupade kategoorias.

Tugeva rahasüsti toob majandusse pensionireform. Selle suurus on 4,6 protsenti, ilma tulumaksuta 3,7 protsenti 2021. aasta prognoositud SKP-st. Ajalises võtmes jõuab suurem osa sellest rahast Eesti majandusse käesoleva aasta sügisel ning osa järgmisel aastal. Panga hinnangul suunatakse suurem osa teisest pensionisambast väljavõetud rahast tarbimisse, kuid see mõjutab ka investeeringuid kinnisvarasse.

Eraisikute hoiused on kriisi ajal jõudsalt kasvanud ning need olid veebruaris 1,3 miljardi euro võrra suuremad kui aasta tagasi, mis on ligikaudu kümnendik eratarbimise aastasest mahust.

Juba sellest aastast alates suureneb valitsussektori investeeringute osakaal SKP-s ning nende mõju majanduskasvule. Valitsuse tugev majanduse stimuleerimine suurendab mõne aasta pärast aga ehitussektori ülekuumenemise riski. Samas piirab valitsussektori kulutamist halvenenud riigirahanduse seis ning selle vajadus vähendada järk-järgult riigieelarve puudujääki.