Eesti Pank tutvustas teisipäeval oma värsket majandusprognoosi, mille kohaselt on Eesti majandus langusest taastumas ning Eesti majandus kasvab sellel aastal 2,6 ning kahel järgmisel aastal 2,4 protsenti. Et majanduskasvu hoida, on lähiaastatel vaja tootlikkuse suurenemist.

Majanduskasvu on toetanud mitu tegurit. Sellest aastast rakendunud ühetaoline tulumaksuvabastus kõigile on suurendanud sissetulekuid ja eratarbimist, lisaks annab majanduskasvule hoogu ka riigivõla arvelt rahastatav valitsemissektori kulutuste kasv.

"Ka kaitseinvesteeringud on suurenenud, aga päris palju nendest rahadest läheb importkaupade soetamisele," ütles Eesti Panga asepresident Martti Randveer.

Samal ajal on välisturgude olukord muutunud Eesti jaoks soodsamaks, toetades eksportivat tööstussektorit. Viimaste aastate eksporditurgude mitmekesistamine on end ära tasumas. Eksporti toetab ka üleilmne tehisaruga seotud investeeringute kasv.

"Arvestades kõiki probleeme, mis on maailmamajanduses, on see suhteliselt hästi vastu pidanud ja eristiimuli või -tõuke on andnud see, et tehisaruga seotud investeeringud on olnud väga suured ja sellel on olnud mõju maailma riikide majandustele. See on elavdanud ka väliskaubandust," lausus Randveer.

Samas tuleneb osa praegusest kasvust majanduse taastumisest. Senist kasvu on suuresti võimaldanud majanduslanguse ajal vabanenud tootmisvõimsuse taasrakendamine. Tööstussektori tootmisvõimsuse rakendatus on jõudnud sarnasele tasemele nagu stabiilse majanduskasvuga aastatel.

Majanduspoliitika peaks keskenduma tootlikkusele

Kui majanduslanguse ajal püüti hoiduda töötajate koondamisest ja töö intensiivsus võis seetõttu väheneda, siis praeguseks on paljudes tegevusharudes toimunud taastumine ning tööjõudu rakendatakse sarnase intensiivsusega nagu enne majanduslangust.

Edasine kasv sõltub seetõttu üha enam tootlikkuse suurenemisest, sest majanduses on jäänud vähem kasutamata ressursse, mille arvelt kasvada. Tootlikkuse suurendamiseks on vaja uusi investeeringuid, tehnoloogia laialdasemat kasutuselevõttu ja sobivate oskustega tööjõudu. Eesti Panga hinnangul peaks majanduspoliitika seetõttu keskenduma järjest enam tootlikkuse ja konkurentsivõime parandamisele.

Majanduskasvu väljavaadet varjutab hinnatõusu kiirenemise risk. Inflatsioon on viimase aasta jooksul aeglustunud, kuid hinnasurve võib taas tugevneda. Maagaasi ja kütusehindade tõus maailmaturul kiirendab juba praegu inflatsiooni, kandudes otseselt üle energia- ja transpordikuludesse ning kaudselt paljude teiste kaupade ja teenuste hindadesse.

"Toornafta hind on peaaegu poole võrra suurenenud, maagaasi hind on kahekordistunud. Uus teema, mida näeme ka Eesti tanklates, on see, et bensiini ja diiselkütuse hind on eriti kiiresti kasvanud," tõdes Randveer. "See tuleb sellest, et toornafta hind kallineb, aga samuti naftatöötlemisega seotud kulud on oluliselt suuremad."

Seetõttu võib hinnatõusu aeglustumine osutuda ajutiseks ning ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet mõjutavad endiselt nii energiahinnad kui ka geopoliitiline olukord.

Nii energia- kui finantsturud ootavad Randveeru sõnul, et energia hinnad hakkavad praeguselt kõrgelt tasemelt alanema, näiteks maagaasi puhul eeldatakse, et kevadel hakkab see allapoole tulema. Hüplikkus on aga väga suur - kui juuli algul tundus, et konflikt ja energia hindade tõus on lõppenud, siis nüüd on taas episoode, kus olukord on kiiresti eskaleerunud ja see on avaldunud ka energia hindades.

Keskpanga asepresident märkis, et kui energia hinnad on kasvanud rohkem kui oodati, siis toiduainete hinnakasv on samas olnud oodatust madalam.

Kiirema hinnatõusu pidurdamiseks tõstavad keskpangad laenuintresse, mis omakorda pärsib ettevõtete ja majapidamiste investeeringuid ja kulutusi.

Palgad kasvavad umbes nii palju, kui on oodata ettevõtete käibekasvu ehk sellel aastal veidi üle viie ja järgmisel kahel aastal veidi alla viie protsendi. Palgakasvu hoiab Randveeru sõnul tagasi see, et viimastel aastatel on palgad kasvanud veidi kiiremini kui ettevõtete käibed või SKP.

Hinnatõus sõltub energiakriisi kestusest

Eesti Panga president Ülo Kaasik märkis, et keskpanga prognoos on tundlik erinevate väliseelduste osas: energiakriisi püsimine võib inflatsiooni tunduvalt tõsta. Seetõttu tegi pank lisastsenaariume juhuks, kui olukord energiaturgudel halvemini või paremini läheb.

"Juhul kui nafta hinnad püsivad kauem kõrgemal või tõusevad veel kõrgemale, tähendab see loomulikult, et ka inflatsioon võib tõusta kõrgemale ja püsida seal kauem," lausus Kaasik.

Kui olukord on väga ebakindel, siis on ennatlik lubada, milliseid otsuseid Euroopa Keskpank rahapoliitika osas teeb. Kaasiku sõnul tasub ebakindlas olukorras ettevaatlikult samme seada.

Eesti majanduse valusaim mure on endiselt suur eelarvepuudujääk. Kui vaadata Eesti Panga varasemat prognoosi, kuhu pole defitsiidi vähendamise samme sisse arvestatud, ulatub prognoosi kohaselt eelarvepuudujääk lähiaastatel üle 2,2 miljardi euro.

"See suurusjärk on Eesti riigil vaja iga-aastaselt laenata, et katta kulusid, millele tal tulusid vastu panna pole," sõnas ta.

Eelarvepuudujääk on mõnevõrra suurem kui varasemates prognoosides, sest palga- ja eratarbimise kasv on olnud prognoositust aeglasem ning seetõttu kasvavad aeglasemalt ka maksutulud.

Riigi intressikulu kasvab 472 miljoni euroni

Keskpank rõhutas, et pikaajaline suur puudujääk on tõsine probleem, sest koos võlaga suurenevad ka iga-aastased intressikulud. Prognoosi kohaselt maksab riik 2028. aastal intressideks juba 472 miljonit eurot ja järgnevatel aastatel kasvab see summa veelgi.

"Hinnalipikule tasub otsa vaadata, et kuhu me teel oleme," sõnas Kaasik. "Me ei näe prognoosis iseeneseslikku paranemist. Need kulud ja defitsiit on väga püsiva iseloomuga ja me ei näe ka hüppelist majanduse arengut, mis võiks meil kergendada august välja kaevamist."

Kiiresti kasvav võlakoormus ja suur eelarvepuudujääk muudavad riigi rahanduse haavatavamaks ning vähendavad valitsuse võimalusi reageerida järgmisele majanduslangusele.

Mida kaugemale lükata puudujääki vähendavate otsuste tegemine, seda keerulisemaks need muutuvad, sest hiljem on vaja suuremaid kärpeid ja maksutõuse.

Kaasiku sõnul on hea, et valitsus vähemalt retoorikas on lubanud probleemiga tegeleda. Riigivõla kiire kasvu probleemi aitaks keskpanga hinnangul lahendada see, kui erakonnad lepiksid kokku, millisel tasemel oleks mõistlik Eesti võlakoormust hoida ja kui kiiresti tuleks riigieelarve puudujääki vähendada.

Eesti Panga soovitus on näiteks lähtuda Eesti kodumaistest eelarvereeglitest. See tähendaks eelarvepuudujäägi vähendamist 0,5 protsenti SKP-st aastas ning aitaks pikemas perspektiivis hoida valitsussektori võlakoormuse ligikaudu 30 protsendi juures SKP-st.

Segastel aegadel on Kaasiku sõnul vaba puhver tähtis, et Eesti suudaks vajadusel vastu panna ettenägematutele juhtudele, mis võivad ees oodata. Suure puudujäägi tõttu see puhver praegu aga sisuliselt puudub.