"Pealtnägija": põlengus maja kaotanud pereema pööras ehitajaga tülli

Foto: ERR

Seitsme lapse ema Rita Igot tabas hiljuti kaks suurt saatuselööki - algul hävis maja põlengus, kus said viga ka kaks last, seejärel tekkis tüli kindlustusfirma pakutud ehitajaga, kes perenaise sõnul püstitas uuesti tuleohtliku hoone. Kuigi kokkulepete sisu mäletavad osapooled erinevalt, tunnistavad mõlemad, et need tulnuks selgelt kirja panna, et hiljem vaidlusi ei tekiks, selgu "Pealtnägija" loost.

Lääne-Virumaal, Tudus asuv Igo maja hävis kaks aastat tagasi tulekahjus, aga kindlustuse pakutud ehitajad olid 59-aastase seitsme lapse ema sõnul soss-sepad, kes tegid tagatipuks tuleohtliku praakmaja.

Kindlustusfirma ja ehitaja sõnul tehti kõik Igo soovide järgi ja tuldi paljulapselisele naisele tööde käigus isegi rohkem vastu kui pidanuks, ning kõik etteheited on arusaamatus.

"See maja versus maja, mis tal oli enne, siis ma arvan, et see maja on kordades parem ja tänapäevasem ja kindlasti ei ole ta tehtud soss-seppade poolt," ütles PZU Kindlustuse varakahjude grupi juht Marge Habakukk.

Kõnealune tragöödia algas 2019. aasta 28. veebruaril. Saja aasta vanune maja hävis pea täielikult. Ainus õnn tragöödias paistis, et mõni aasta varem oli naine andnud järele müügimehe survele ja sõlminud kindlustuse. PZU Kindlustus hakkaski nüüd asju ajama vastavalt oma protseduuridele.

"Telliti siis ka ekspertiis, mis tuvastas, et kahju põhjuseks oli lahtise tule allikas. Tegemist on hüvitamisele kuuluva kindlustusjuhtumiga, peale mida või ka paralleelselt selle tulekahju ekspertiisiga sai siis pöördutud ehitusfirmade poole, et võtta taastamise pakkumised," rääkis Habakukk.

Pakkumise võitis Vesrax OÜ, mis ongi keskendunud kindlustusjuhtumitele. Kindlustuse sõnul pakuti Igole ka ajutist elamispinda, aga ta kolis oma vanema poja juurde. Söestunud jäänused lammutati ja kuue kuuga ehitati täiesti uus 69-ruutmeetrine maja.

Ehkki viimistluses oli veel nipet-näpet lõpetamata, teatas ehitusfirma juht Veiko Saluri 2020. aasta jaanuaris pereemale, et ta saab kolida tagasi oma koju.

Kokku oli kindlustuskahju suurus 92 000 eurot, millest umbes 3000 eurot oli kodune vara, ülejäänu lammutus ja ehitus. Maja näeb küll kena välja, kuid Igo koos oma nõuandjatega on rahulolematu. Alustades sellest, milline pilt ehitusest maha jäi.

"Teist aastat ju vedelevad siin ohtlikud jäätmed, pesumasinad, telekad ja mis kõige hullem, põlengu läbi teinud külmkapp, siin on väga mürgine aine sees, see freoon vms. Ehitusvillad ja palju klaasikilde jne," kurtis Igo.

Saluri kinnitusel vedas ehitusfirma ära kõik, mis ta pidi ära vedama. "Ehk et majast jäänud põlemata palgid ta soovis ise kütteks omale sinna, eterniidid soovis omale jätta sinna pinnasetäiteks, et hakkab ise seda pinnast täitma, liiga sogane on seal kõik. Ja külmkapid, asjad, need ilmusid vaatepilt üldse minu meelest pisut hiljem, sest need olid kuskil nurga taga, sel ajal, kui me ehitasime."

Ehkki servamata lauast ja puitlaastplaadist siseviimistluse valis Igo ise, on tal ehitajatele etteheiteid – näiteks on tema meelest puudulik materjali kvaliteet ja koonerdati soojustusega.

Ehitusfirma juhi Saluri kinnitusel sai aga klienti eelnevalt tema valikute võimalike ohtude eest hoiatatud ning ka soojustuslahendus sündis kokkuleppe tulemusena.

Just temperatuuri ja kütmise ümber käib kõige suurem tüli. Kui projekt nägi algul ette, et majas on kaks ahju, siis tööde käigus asendati need ühe suuremaga. Naise sõnul jäi ahi tagumistesse magamistubadesse tegemata ehitaja pealekäimisel ja võhikuna ei osanud ta vastu vaielda.

"Ega me ei surunud talle midagi peale, me tegime talle lihtsalt ettepaneku. Pottsepp käis kohapeal, vaatas, hindas olukorda –, et niivõrd pisike maja, et ruumi kokkuhoiu mõttes oleks mõistlik teha niisugune tubasid läbiva soojamüüriga küttekeha. Ja see sai ka Ritale siis nagu et pakutud. Ta oli sellega nõus, survestamata täiesti ja nii me ta tegime. Et oleks ta öelnud, et talle see ei sobi ja tema tahab ikkagi kahte, nagu enne oli, siis meie oleksime teinud loomulikult," selgitas Saluri.

Igo palgatud ja veebruaris olukorraga tutvunud ekspert-pottsepp aga keelas küttekeha kasutamise sootuks, kuna see olevat ohtlik ning maja ähvardaks uus tulekahju.

"Tegelikult esimene asi on vingumürgitus. Suitsu põlemisgaase oli palju ja ruumis ka tunda. Ja kui me seal tule alla panime, siis oli näha, et raua vahelt ikkagi ajab, põleb ja põlemisprotsessi ajal ajas ka suitsu läbi," ütles potssepp-ekspert Ahto Kruusamäe.

Ehitaja kuulis enda sõnul ekspertiisist ja kütmise keelust "Pealtnägijalt" esimest korda ning kahtlustab, et naine küttis pliidi ise lõhki. Kindlustuse ja ehitaja sõnul jätab Igo rääkimata, et teise ahju arvelt kokkuhoitud rahaga tehti talle veega WC ja vannituba, mida majas varem üldse polnud.

"Kõik need olid tema enda soovid. Nüüd tagantjärgi tarkuses saame öelda, et seda kõike võib-olla ei ole kirjalikult kokku lepitud, aga ega kindlustusselts seal või ehitaja ei tee isetegevust, see on ikkagi kliendi poolt tulnud soovid ja sisendid," ütles Habakukk kindlustusfirmast.

Ühelt poolt möönavadki firmad, et pidanuks kokkuleppeid paremini dokumenteerima. Samas on nende sõnul proua Igo etteheited ülekohtused, sest tema soovide ärakuulamisele kulutati pikki tunde, paljulapselisele ja majanduslikult raskes seisus naisele tuldi vastu ja tehti töid, mis rangelt võttes polnud nende kohus, näiteks taastati vana maja lagunenud vundament. Aga nüüd maksab see kätte, sest rahulolematu proua käib ja protsessib. Kusjuures ehitaja on enda sõnul nõus puudused garantii korras kõrvaldama, aga suhted on nii sassis, et kui nad sügisel olukorraga tutvuda tahtsid, ei lastud neid uksest sisse.

Nüüdseks on kindlustus teinud naisele ettepaneku, et maksab ise kinni ehituse uue ekspertiisi ja kui see tuvastab vead, kõrvaldab need oma kulul.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: