"Tõsisemateks kindlustuspettusteks võib pidada eelkõige avariide või varguste lavastamist ning kindlustuspoliisi hankimist pärast seda, kui liiklusõnnetus on juba toimunud. Need on majanduskuriteod, mis viivad tihti kriminaalkaristuseni," selgitas If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuht Taavi Kruus pressiteate vahendusel. "Ka väiksemad pettusekatsed on tõsised asjad – näiteks levinud trikk, et auto esiklaasi saab ise mõra tekitada. Paraku võib selline rumal tegu kaasa tuua tõsiseid tagajärgi," lisas ta.

EKsL-i kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul alanes liikluskindlustuse kelmuste arv mullu tänu liikluskindlustuse hinna langusele ja hõredamale liiklusele koroonapiirangute ajal. "Kelmid on ilmselt mõistnud, et liikluskindlustuse ostmine on majanduslikult mõistlikum kui pettusega jändamine. Muidugi teevad ka kindlustusuurijad head tööd kelmuste avastamisel," ütles Reimets ning lisas, et enamikel juhtudel jäävad kelmid avastatud kindlustuspettuse korral hüvitisest ilma.

Avastatud kelmustest 44 protsendi juhtumite kahjusumma oli alla 1000 euro, 31 protsenti 1000 kuni 3000 eurot ja veerand üle 3000 euro. Ebaseaduslikud nõuded olid suurimad ehitusmasinatega seotud pettustel, mille keskmine petunõue oli 29 000 eurot. Samuti olid suured trauma ja vigastuste petunõuded, mis ulatusid 11 000 euroni.

Kruus ütles, et tõsisemaid kindlustuspettusi tuleb õnneks harva ette. "Sagedamini esineb väiksemaid pettusekatseid, mille puhul ei pruugi inimesed isegi esimese hooga mõista, millega nad hakkama said," märkis Kruus.

Pettustest 43 protsenti oli vabatahtliku sõidukikindlustuse kelmusi, liikluskindlustuse kelmused vähenesid 16 protsendile. Tegelike asjaolude varjamist ja valeandmete esitamist üritati mullu 73 protsendil kõigist kindlustuspettustest.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.