Politsei sõnul langevad end tavaliselt pangatöötajatena tutvustavate kelmide kätte igas vanuses inimesed. Kahjusummad ulatuvad sadadest eurodest kümnete tuhandete eurodeni, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Aprillikuus õnnestus Tallinna ja Narva elanikul napilt pääseda pättidele tuhandete eurode loovutamisest.

"Kõik see on juhtunud tänu kannatanute kiirele reaktsioonile. Nad on aru saanud, et neid on petetud, nad on raha üle kandnud või nende kontodel on tehinguid tehtud ning nad on kohe politseid ja kodupanka teavitanud," selgitas Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Rainet Juuse.

Pangasulisid tabada pole seni õnnestunud. "Kuna praegu teadaolevalt on organisaatorid välismaal, siis on see keeruline. Politsei ja prokuratuur annavad endast parima, et ka nendeni jõuda," sõnas Juuse.

Kurikaelad kasutavad raha saamiseks ära inimeste teadmatust.

"Ei pank ega politsei ega ükski muu asutus ei küsi telefoni teel isiklikke andmeid: on see siis mobiil-ID on see siis kaardi PIN1 või PIN2, ei küsita ka isikukoode. Selliseid asju mitte kunagi ükski asutus ei küsi. Kui selliseid asju telefoni teel küsitakse, siis inimene ei tohi mitte mingil juhul neid välja anda," selgitas Juuse, kuidas inimesed peaksid aru saama, et helistaja on pettur.

Pangapettus algas Eestis eelmise aasta juulis. Vähem kui aastaga on korrakaitsjatele rahast ilma jäämisest teada andnud peaaegu 300 inimest. Politsei palub kelmidest teatada ka siis, kui inimene pole rahalõksu langenud.