Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet

Sotsiaalmeediakanalite teatel puhkes Venemaal Krasnodari krais asuvas Pavlovskaja naftabaasis ööl vastu esmaspäeva tulekahju. Kohalike allikate sõnul tabas piirkonda ulatuslik droonirünnak. Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet.
Oluline Venemaa-Ukraina sõjas esmaspäeval, 28. septembril kell 14.53:
- Venemaa pakub Madjarit puudutava teabe eest 20 miljonit dollarit;
- Meedia: Ukraina ründas droonidega Krasnodari krai naftabaasi;
- Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai vigastada kaheksa inimest;
- Venemaa õhurünnakus Harkivile sai vigastada 15 inimest;
- Ukraina läheb talvele vastu varasemast paremini ettevalmistatuna;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2090 sõdurit.
Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet
Esmaspäevane Vene droonirünnak süütas Kiievi südames asuva Ukraina riikliku teaduste akadeemia hoone, teatasid AFP reporterid.
Hoone asub otse Kiievi kesklinnas, piirkonnas, mis on tavaliselt Vene rünnakute eest hästi kaitstud, Saksamaa saatkonna, tuntud katedraali, rahvusooperi ja valitsushoonete lähedal.
A Russian strike against the building of the National Academy of Sciences of Ukraine. A rescue operation is underway: crews are putting out the fire and searching for people who may have been trapped inside. All services are deployed. Today in Kyiv, a pharmaceutical company and… pic.twitter.com/ccfIHnGFNg
— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) September 28, 2026
Ukraina õhuvägi kuulutas eelnevalt Kiievis välja õhuhäire, hoiatades linna poole liikuvate droonide eest.
Moskva on Kiievit juba kuid drooni- ja raketirünnakutega pommitanud ning sagenevad löögid halvavad linnaelu, kuna õhuhäiresireenid huilgavad mitu korda päevas.
Ukraina teatel on rünnakute sihikule sattunud nii kultuuriobjektid, valitsushooned kui ka koolid.
Kuu alguses tabas Vene droon Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) peakorterit.
Viimastel kuudel on Venemaa kasutusele võtnud uuemaid reaktiivmootoriga droone, mis liiguvad kiiremini ja mida on raskem kinni püüda kui traditsioonilisi, Iraani Shahed-droonidel põhinevaid mudeleid.
Venemaa pakub Madjarit puudutava teabe eest 20 miljonit dollarit
Venemaa pani kuritegelike võrgustike kaudu välja 20 miljoni dollari suuruse vaevatasu teabe eest, mis aitaks tuvastada Ukraina mehitamata süsteemide vägede ülema Robert "Madjar" Brovdi asukoha, kirjutab The Wall Street Journal.
Mehitamata süsteemide vägede teatel muutis Kreml Madjari Ukraina droonide suure tõhususe tõttu üheks oma peamiseks sihtmärgiks.
Lisaks mõistsid Venemaa kohtud Ukraina kaitseväelase tagaselja süüdi fabritseeritud terrorismisüüdistustes ja määrasid talle aastakümnetepikkuse vanglakaristuse.
Tõsise ohu tõttu peavad Madjar ja tema alluvad järgima rangeid turvameetmeid.
Ajakirjanike sõnul paluti neil enne salajase juhtimispunkti külastamist lülitada telefonid lennurežiimile ning asetada need Faraday kottidesse, mis blokeerivad signaale. Salajasse asukohta viidi nad toonitud klaasidega autodes.
Madjar seletab venelaste suurt huvi tema isiku vastu Venemaa sõjaliste kaotuste ulatusega.
Tema sõnul moodustavad mehitamata süsteemide väed vaid 2,5 protsenti Ukraina relvajõudude kogukoosseisust, kuid on viimase aasta jooksul põhjustanud ligikaudu kolmandiku kõigist Venemaa kaotustest.
Samuti tõi ta esile, et täiemahulise sõja algusest on venelased tapnud 79 üksuse "Madjari linnud" liiget.
Intervjuu andmise päeva seisuga olid Ukraina mehitamata süsteemide väed iga enda langenud sõduri kohta tapnud või haavanud 656 Vene sõdurit.
"Minu arvates pole see suhe piisavalt hea," nentis Madjar.
Meedia: Ukraina ründas droonidega Krasnodari krai naftabaasi
Ukraina Telegrami kanal Exilenova+ avaldas video ulatuslikust tulekahjust ning väitis, et tegemist on Krasnodari krais asuva Pavlovskaja naftabaasiga.
24. septembril sai droonirünnakus tabamuse ka Krasnodari krais asuv Novotitarovskaja naftabaas.
Toona teatas Exilenova+, et rajatises puhkes tulekahju, samal ajal kui Venemaa võimud kinnitasid tulekahju Krasnodari krai Dinski rajoonis asuvas täpsustamata rajatises. Vigastatutest toona ei teatatud.
Ukraina 24. septembri rünnakut ei kommenteerinud.
Viimane väidetav rünnak toimus kaks päeva pärast seda, kui Ukraina väed ründasid Krasnodari krai teises osas asuvat Ilski naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.
Ukraina kindralstaap kinnitas 26. septembri rünnakut.
Ukraina on hoogustanud kaugrünnakuid Venemaa naftataristule, võttes sihikule rafineerimistehaseid, naftabaase ja muid rajatisi, mis toetavad Moskva sõjategevust. Rünnakute eesmärk on häirida kütusetarneid ja vähendada Venemaa energiasektorist saadavaid tulusid.
Ukraina kindralstaap teatas 21. septembril, et korduvad kaugrünnakud on vähendanud Venemaa kogu nafta rafineerimisvõimsust 45 protsendi võrra.
Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai vigastada kaheksa inimest
Venemaa jätkas 27.–28. septembri õhtul ja varahommikul tundidepikkuseid rünnakuid Kiievile, tabades tsiviilobjekte. Rünnakutes hukkus ja sai vigastada mitu inimest.
Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatel hukkus 27. septembri õhtul kaks ja sai vigastada neli inimest, kui Vene väed tabasid pealinna piiril asuvat Stolõtšnõi toiduturgu. Löögi tagajärjel puhkes toiduainete hulgiturul tulekahju.
Sündmuskohalt salvestatud pealtnägijavideotelt on näha turu parklas leekides põlevaid autosid. Kiievi kesklinna kohal töötas õhutõrje ning üheksa tundi kestnud õhuhäire vältel kajasid linnas plahvatused.
Väljaande Kyiv Independent ajakirjaniku teatel peatasid võimud rünnaku ajaks ka väljuma pidanud rongid ning reisijad suunati maa-alustesse varjenditesse.
Hiljem, 28. septembri öötundidel antud uue õhuhäire ajal kahjustasid droonid teadete kohaselt Kiievi Podili linnaosas asuvat mitteeluhoonet. Väljaande Kyiv Independent kohapeal viibinud reporter kirjeldas, kuidas Vene droon hoonet tabas.
Ukraina hädaabiteenistuse teatel sai piirkonnas viga kolm inimest. Holossijivi linnaosas sai vigastada veel üks inimene, kui droon tabas kahekorruselist elumaja.
Rünnaku käigus süttis linnas teisigi hooneid, teiste seas büroohooned Petšerski ja Ševtšenko linnaosas. Klõtško teatel puhkes tulekahju ka ühes Oboloni linnaosa bensiinijaamas.
Venemaa õhurünnakus Harkivile sai vigastada 15 inimest
Harkivi linnapea Ihor Terehhov teatas esmaspäeva varahommikul, et Ukraina kirdeosas asuvas riigi suuruselt teises linnas Harkivis tabas Venemaa liugpomm kortermaja.
Plahvatuses sai vigastada 15 inimest, sealhulgas lapsi.
Ukraina läheb talvele vastu varasemast paremini ettevalmistatuna
Ukraina läheb sellele talvele vastu paremini ettevalmistatuna kui eelmisel aastal, ütles pühapäeval peaminister Serhi Koretskõi, kelle teleusutlust edastas ajaleht Kyiv Independent.
Koretskõi tunnustas sõjaväeadministratsioonide, kohalike omavalitsuste, riigiettevõtete ja ministeeriumide vastupanuvõime planeerimist ning tehtud tööd.
"Rohkematel kriitilistel rajatistel on nüüd täiendav varutoide, olulistel taristuobjektidel on parem kaitse ning me oleme varunud rohkem varuseadmeid ja -osi. Samuti oleme suurendanud remondimeeskondade ja masinate arvu," rääkis peaminister.
Samas hoiatas Koretskõi, et ka Venemaa on oma võimekusi tugevdanud ning varunud reaktiivdroone ja rakette.
Ukrainal on endiselt suuri haavatavusi, mille hulgas osaliselt parandamata energiataristu, surve õhutõrjevarudele, eelarvepiirangud ja Venemaa poolt kiiremate droonide üha laialdasem kasutamine.
Kyiv Independenti informatsiooni kohaselt on Ukrainal olnud raskusi oma 5,4 miljardi euro suuruse energia vastupanuvõime plaani täieliku rahastamisega. Valitsus on eraldanud esialgsetele projektidele teatud riiklikku rahastust, kuid ametnikud on jätkanud märkimisväärse toetuse otsimist rahvusvahelistelt partneritelt laiema programmi katmiseks.
Varem sel kuul kirjutas Kyiv Independent, et Ukraina ei ole veel täielikult kõrvaldanud eelmise talve Venemaa rünnakute kahjustusi. Samas on õhutõrje püüdurrakettide puudus ja pidev surve elektrivõrgule endiselt suured mured.
Juulis kutsus ka president Volodõmõr Zelenski energiasektorit üles ettevalmistusi kiirendama ja tõdes, et vastupanuvõime tagamise pingutused on maha jäänud.
Ukraina on püüdnud enne talve ka oma kaitset tugevdada. Suurbritannia teatas varem sel kuul 100 miljoni naela ehk umbes 135 miljoni USA dollari suurusest õhutõrjepaketist, mis sisaldab püüdurrakette ja droone, et aidata Ukrainal vastu seista Venemaa uuenevatele rünnakutele energiataristu vastu.
Ukraina ei ole siiani lõpetanud kõiki eelmise talve Venemaa rünnakutes kannatada saanud energiataristu remonditöid, mis on jätnud riigi haavatavaks isegi olukorras, kus ametnike sõnul on talveks valmisolek paranenud.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2090 sõdurit
Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 531 060 (+2 090);
- tankid 12 385 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 25 450 (+8);
- suurtükisüsteemid 50 477 (+49);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2165 (+2);
- õhutõrjesüsteemid 1679 (+2);
- lennukid 443 (+0);
- kopterid 356 (+0);
- maapealsed robotisüsteemid 2774 (+12);
- operatiivtaktikalised droonid 537 228 (+1382);
- tiibraketid 5118 (+0) ;
- laevad/kaatrid 35 (+0);
- allveelaevad 2 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 154 735 (+490);
- eritehnika 4763 (+7).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Valner Väino, Karl Kivil
Allikas: The Kyiv Independent, BNS, Reuters, Ukrainska Pravda










