Kriis on ühiskonna varalist kihistumist taas süvendanud - sellal kui Tallinnas teeb kinnisvara läbi peadpööritavat hinnatõusu ja arendusprojektid ostetakse sageli ära juba paberi peal, enne kui kopp maassegi on löödud, on abiorganisatsioonid märganud märkimisväärset toiduabi vajaduse kasvu. Enim annab see tunda Lõuna-Eesti piiriäärserel aladel ja Ida-Virumaal.

Ka söögiga on sama lugu - ühtedel on üle ja teistel on puudu. Kohalikud omavalitsused jagavad koolides lõunasöögipakke, mida võib, aga ei pea välja võtma. On koole, kus võetakse toidupakid välja pea sajaprotsendiliselt, teisal jälle on abisoovijaid pigem vähe.

Tallinna haridusameti juht Andres Pajula ütleb, et enne viimast koolivaheaega läks pealinnas pakisoovijate hulk korraga üles - lausa ligi 80 protsenti kõigist õpilastest soovis nädala lõunasöögipaki välja võtta.

"Pakkide jagamine on kooliti olnud erinev, Plaanis on koolijuhtidega seda ka arutada, kas ja kuidas seda vahet koolidele, kus on olnud rohkem pakisoovijaid, täiendavalt kompenseerida või kuidas need rahad jaotatakse. Praegu on kõigile koolidele jagatud koolitoiduraha 100 päeva eest ja 75 päeva eest on veel raha jagamata. Igal aastal jagatakse toiduraha kahes osas, sest õpilaste arv õppeaasta kestel muutlik," selgitab Pajula.

Ent on ka koole, kus koolitoidusoovijaid on vähem. Nii mõneski koolis on lapsevanemad püüdnud klassi kaupa algatada annetuskampaaniat: kui endal vaja ei lähe, võiks toidupakid siiski välja küsida ja viia Toidupanka, et abi enamate vajajateni jõuaks. Toiduraha on ju niikuinii õppeaasta lõpuni eelarvestatud ja vaesemaks kool ega omavalitsus sellest ei jää.

Ehkki idee on õilis, pole koolid lapsevanemate algatuse taha enamjaolt siiski tulnud. Ometi on haridusamet taganud koolidele toiduraha kõigi õpilaste eest. Kes siis sellest vaesemaks jääb, kui kogu toiduraha pakkidena välja võetaks - toitlustusettevõte, kool, linn või ministeerium?

"Toitlustajalt tellitakse toitu, tema saab raha ainult reaalselt tellitud toidupakkide alusel. Ülejääk jääb koolile kui tellijale," ütleb Pajula. Linn seda toiduraha koolidelt tagasi ei küsi.

Ehkki haridusamet Toidupanga või teiste abiorganisatsioonide aitamist koolitoidupakkide abil ei tauni, pole Pajula sellest ka üleliia vaimustuses.

"Seda üleskutset koolidel praegu lõunatoetuse arvelt teha läheb keerukaks. Järelevalveorganid asuvad uurima riigiraha kasutust," ütleb Pajula viitega haridusministeeriumile. "Üks euro igast koolilõunast tuleb ikkagi riigieelarvest ja me peame rahakasutuse kohta aru andma, et seda on sihtotstarbeliselt kulutatud."

Pajula ütleb, et Tallinna koolid teevad niikuinii annetusi, alates loomade varjupaikadest ja lõpetades puudustkannatavate peredega, nii et seda ei pea tingimata koolitoiduga seostama. Ent ka need toimetatakse vajadusel oma koolipere abivajajatele.

Lasterikkad pered tunnevad enim puudust toidust

Eesti lasterikaste perede liit küsitles kuu aga tagasi oma liikmeid, et teada saada kas ja millest nad praegu enim puudust tunnevad. Vastuseid tuli kolmandikult liidu liikmetest, kellest omakorda 90 protsenti tunnistasid abivajadust. Üle poole ütles, et vajab täiendavat abi toidu ja esmatarbekaupade soetamiseks, viiendikul on koduõppe ajal puudus arvutitest ning kümnendik on hädas puuduliku või aeglase internetiga.

Piirkonniti on abivajadus erinev, teravaim puudus toiduabist on eeskätt Ida-Virumaa ja Lõuna-Eesti äärealade lasterikastel peredel, ütleb liidu president Aage Õunap.

Peamiselt toetavad liitu ettevõtted, ent tehakse ka eraannetusi. Toetajate seas on ka mitu välismaist abiorganisatsiooni. Annetatakse nii toitu - näiteks koolipakist üle jäänud tangained - kui ka raha, mis aitab ka organisatsiooni logistilisi kulusid katta. Ehkki abivajadus on kasvanud, on summaarselt jäänud toetussummad pigem kriisieelsele tasemele, kasvanud on siiski raha osakaal annetustest.

Õunap loodab, et need, kel endal koolist toiduabi vaja ei ole, märkavad abivajajaid ega lase toidul raisku minna. On paratamatu, et ajal, mil koolis käia ei saa, on ka lõunasöögi kvaliteet kodudes langenud - vanemad käivad tööl, lapsed toituvad kas võileibadest või teevad lihtsamat toitu ise - viinereid, pelmeene. Seetõttu on toidupakkidest peredele suur tugi.

Lisaks kogutakse annetusi "Ma armastan aidata" keskkonna vahendusel, ent seal on teiste vabivajate vahele kerge ära kaduda.

Hädas üksikvanemad, puudega inimesed ja pensionärid

Eesti Toidupanga projektijuht Kerttu Olõkainen ütleb, et sotsiaalministeeriumi info kohaselt olid enne kriisi kõige raskemas olukorras üksikvanematega pered, puudega inimesed ja pensionärid.

Suurim abivajadus on praegu Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis, kus ka kriisi eel vajati rohkem abi, tõdeb Olõkainen.

Et suurimate abivajajate profiil ka kriisis suurt muutunud ei ole, kinnitab Toidupanga Jõhvi haru koordinaator Kaia Kaldvee. Ta näeb, et ehkki abivajajaid on igast sotsiaalsest grupist, pole suurimad kaotajad selles kriisis mitte lasterikkad pered, vaid eeskätt ühe sissetulekuga leibkonnad.

"Kahekesi on palju lihtsam elada - ikka kaks sissetulekut, isegi kui need on ainult toetused. Aga abivajajaid on seinast seina: lastega peresid, lasteta abielupaare, üksikuid inimesi. Suurperesid palju ei ole, sest suurema hulga laste pealt see riiklik toetusraha on ju suurem, ja mida suuremale seltskonnale süüa teha, seda odavam tuleb ühe portsu hind. Üksikemad ühe-kahe lapsega on sageli palju rohkem hädas," ütleb Kaldvee.

Kaldvee näeb, et tema piirkonnas on abivajadus aastaga 35 protsenti kasvanud ja viimase kuuga on taas tuntav kasv olnud.

"Sotsiaalabi saajate arvud on kasvanud. Ainuüksi viimase kuuga on abivajajaid tulnud 120 peret juurde - aprillis jagasime 800 pakki, nüüd juba peame komplekteerima üle 900," ütleb Kaldvee.

Abistamine käib rangelt kohalike omavalitsuste nimekirjadesse kantud isikukoodide alusel, abile kvalifitseeruvad toimetulekutoetuste saajad. Peresid ja üksi elavaid inimesi, kes abi vajavad, on Kohtla-Järvelt, Jõhvist, Sillamäelt, Toilast, aga viimasel ajal ka Lüganuse vallast.

"Meil on üks Sillamäe mittetulundusühing, kes tegeleb puudustkannatavate perede lastega. Kui alustasime nendega koostööd, oli neil 20 last, aga täna juba 50," ütleb Kaldvee.

Tallinna üürihindade eest pagejad

"Meile on tekkinud ka täiesti uus kontingent - noored, kes seni on elanud Tallinnas, töötanud seal, jäänud tööst ilma ja seejärel otsinud kohta, kus on odavamad üüripinnad ja odavam elada. Nad on lihtsalt maapaos siin, ilma tööta, odavatel üüripindadel või saanud täitsa sotsiaalpinna Kohtla-Järve sotsiaalmajas," toob Kaldvee esile.

Kaldvee näeb, et lisaks ulgunoortele on piirkonda hakanud tagasi tulema ka juurte juurde tagasipöördujad - pealinnast ära, kodukanti elama. Ent sisse seatakse end ka juhul, kui ajalugu piirkonnaga ei ühendagi - tullakse nii Pärnu- kui Harjumaalt ja seatakse end sisse.

Abi nii kohalikelt ettevõtetelt kui sõdurpoistelt

Kaldvee kiidab kohalikke ettevõtteid, kes Toidupanka regulaarselt aitavad. Nende panust ei saa alahinnata.

"Meil on väga tubli annetaja Jõhvis asuv piimatööstus Maag, Eesti Toidupank käib sealt kaks korda kuus autoga kaupa toomas," toob Kaldvee näiteks, lisades, et kui nad piimatooteid teinekord rohkem saavad, eelistavad neid just lasterikastele peredele lisaks panna.

Rimi jaekett annetas kevadel puu- ja juurvilja kõigile Toidupanga kohalikele osakondadele, Jõhvi Toidupanga osaks sai tuhat kilo värsket kraami, millel kord nädalas järel käiakse.

Toiduabi on kogunud nii sotsiaalkindlustusamet oma harukontorites kui Swedbank, ent ka Jõhvi üksik-jalaväepataljon on õppustest üle jäänud sõdurieined kohalikku Toidupanka jagamisele toonud.

"Nad panid kohe kastid sõjaväeosa koridoridesse. Kaks-kolm suurt kastitäit tõime sealt ära," ütleb Kaldvee. "Sümpaatne, et mõeldakse kaasa, ei taheta toitu ära visata."

Ka vald on õla alla pannud. "Jõhvi vald ostis ära jäänud ilutulestiku raha eest, 3000 euro eest meile viis euroalust toidukaupu, sellest oli väga suur abi," kiidab Kaldvee.

Varem aitasid kohalikke abivajajad palju ka kirikud, kes käisid toitu Soome partnerorganisatsioonidelt toomas, ent nüüd on piirid selliseks rändeks kinni. Paaril korral on toiduannetusi korraldanud ka kohalikud koolid.

Praegu moodustab sotsiaalministeeriumi vahendusel saadav EL-i abi umbes 30 protsenti ja eraannetused 70 protsenti Jõhvi Toidupanga baasist. Eraannetustest lõviosa moodustavad ettevõtete toetused. Kuna toidukogumispäevad on pandeemia tõttu kaubanduskeskustes ära jäänud, on eraisikute osakaal annetustest langenud viiendikuni. Ent seetõttu on ka toidu asemel rohkem raha annetatud. Sel juhul ostab vajaliku toidu Toidupank ise.

Toidupanga projektijuhil Kerttu Olõkainenil jätkub inimestele vaid kiidusõnu: "Kui läheb kiri välja, et vajame väga abi, siis eesti inimesed ka tulevad appi."