Eesti inimene viskab igal aastal ära hulga toitu, mida võiks veel süüa.

Kodumajapidamistes visatakse keskmiselt ära ligi 20 kilogrammi toitu inimese kohta. Raisku läheb nii palju toitu, et sellest saaks ära toita viis protsenti Eesti elanikest ehk 68 000 inimest. Võrreldes eelmise, viis aastat tagasi tehtud uuringuga, on pilt siiski paranenud.

"Kuna näeme, et jätkuvalt on toidujäätmete hulgas üle 50 000 tonni jäätmeid, mille teket saaks ennetada ja vältida, on meil vaja palju pingutada. Eriti eelseisvate kohustuslike eesmärkide valguses peame sektoriti läbi mõtlema, mida veel teha saame," selgitas kliimaministeeriumi jäätmekorralduse juht Kristel Kibin.

Eesmärgid tulevad Euroopa Liidult ja on seatud aastaks 2030. Toidutööstus peab jäätmeid vähendama kümme protsenti, kaubandus, toitlustus ja kodumajapidamised 30 protsenti. Kliimaministeerium ütleb, et eesmärkide saavutamiseks tuleb kodudes kasvatada teadlikkust, kuid Eesti ettevõtetele lisandub seeläbi bürokraatiat.

"Ettevõtetele on näiteks ette nähtud arvestuse pidamise kohustus ja nõue koostada tegevuskavad toidujäätmete tekke vähendamiseks. See lähtub põhimõttest, et saame vähendada seda, mida mõõdame," lisas Kibin.

Coop Eesti Keskühistu kauplustes käib toidukaole automaatarvestus ning ära visatakse juba minimaalselt.

"Meie ühistud peavad arvet ja neil on hea ülevaade, kui palju toitu läheb raisku ning kuidas raiskamist vähendada. Eraettevõtluses tegutsejatena usume nullbürokraatiasse: mida vähem bürokraatiat, seda parem. Arvan, et täiendavate bürokraatlike meetmete rakendamine ei ole mõttekas," ütles Coop Eesti Keskühistu kommunikatsioonijuht Siiri Liiva.

Küll aga võib muutusi tuua regionaal- ja põllumajandusministeeriumi väljapakutu.

"Üks võimalus jäätmeid vähendada on see, kui ettevõtted läheksid võimalusel üle "parim enne" märgistusele "kõlblik kuni" asemel. "Parim enne" tähendab, et toitu võib tarbida ka pärast kuupäeva möödumist ning seda saaks edasi annetada," selgitas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toiduohutuse peaspetsialist Airika Salumets.

Salumets lisab, et uuringute järgi inimesed "parim enne" märgistust tunnevad. Toidupäästmisettevõtte FudLoop asutaja Tarmo Seliste näeb igapäevaelus vastupidist.

"Juhtumeid, kus kuupäeva ületanud täiesti ohutu toit ära visatakse, sest inimene arvab ekslikult, et see ei kõlba süüa, on väga palju. Kui inimene ise ei taha seda kodus tarbida, võiks selle tuua mõne toidukapi juurde või viia näiteks toidupanka," rääkis Seliste.

Tootjad on kauba märgistamisel aga vabad ja nii juhtub tihti, et sama kategooria toit kannab erinevat silti. Näiteks piimatoodete puhul võib ühel olla kirjas "kõlblik kuni" ja teisel "parim enne", mis tähendab, et üht toodet saab annetada, teist aga mitte.