"Valitsus lähtus asjaolust, et me ei tea, milline saab olema eile jõustunud leevenduste mõju nakatumisele. Me teame, et nakatumisnäitaja R on pigem liikunud ülespoole, ehk et on selge risk, et nakatumise näitajad hakkavad taas tõusma," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik ERR-ile.

Ta lisas, et valitsus jätkab piirangute arutamist järgmisel nädalal, kui on näha, kuidas mõjusid esmaspäeval jõustunud leevendused, kui algklassid ning lõpuklasside õpilased said taas kontaktõppele, avati ka kaubanduskeskused ja söögikohtade väliterrassid. "Ehk et tegime väga palju leevendusi, mille mõju tuleb nüüd hinnata ja järgmiste otsuste tegemisel arvesse võtta," ütles Kiik.

Minister ei nõustunud väitega, et Eesti liigub vastupidiselt teistele riikidele, mis esmalt avavad koolid ja alles pärast seda äriettevõtted: "Nii see ju ei ole. Kui vaatame eilseid leevendusi, siis kõige suurem leevenduste plokk puudutaski haridusvaldkonda, ehk et pooled klassid on ju tagasi kontaktõppele lubatud. Eestis on ju keskmiselt Euroopa riikidest rohkem koolid avatud olnud. Kui vaatame toitlustusasutusi, siis siin on ju ainult väliterrassid lubatud, samas väiksemaid leevendusi on tehtud huvihariduses, aga kinod teatrid on ju täiesti suletud. Ehk ka meie oleme selgelt prioritiseerinud hariduse avamist."

Kiik rõhutas ka seda, et nakatumisnäitaja R on tõusnud ja praegu ainult pisut alla ühe - tasemel 0,9 või isegi juba 0,95 juures. "Ja see hinnang ei võta ju arvesse eilseid leevendusi. Ehk reaalselt võib öelda, et arvestades juurde leevendused, siis on R tõenäoliselt see nädal juba 1. Ja see on ka põhjus, miks me ei saanud kiirustada uute otsuste tegemisega," rääkis ta.

"Kõige halvem asi, mis saab olla, on see, et me kuulutame mingid leevendused välja ja hakkame neid siis taas tagasi pöörama, tekitades segadust nii koolides, lastes kui peredes. Pigem on õige anda järgmine nädal selge sõnum viimase info pealt ja ma loodan, et me saame anda positiivse sõnumi ja leevendustega edasi liikuda," ütles tervise ja tööminister.

"Peab ka arvestama seda, et iga järgmine nädal leevendusi teha on mõnevõrra ohutum tulenevalt sellest, et iga päev kasvab ka vaktsineeritute arv eeskätt riskirühmades ja 50+ vanuserühmas, mis annab ka kindlustunde ühiskonda rohkem avada," ütles ta.

"Ma väga loodan, et saame 17. mail kõik lapsed kooli lubada," lisas minister.

Haridusminister Liina Kersna soov oli, et 10. maist lubatakse koolimajja minna viiendikel ja kuuendikel, 17. maist pääseksid kooli ka kõik vanemate klasside lapsed. Koolide järk-järgulist avamist toetab ka teadusnõukoda.

Laste kooli lubamise soovitusest loobumine võib teadusnõukoja juhi Irja Lutsari sõnul tulla kõne alla vaid juhul, kui riskitase peaks väga kõrgele tõusma.

"Praegu liiguvad need asjad ikkagi teises suunas, nad pigem liiguvad oranžist kollase poole kui oranžist punase poole. Siis peab kuskil väga suur pööre tekkima," ütles Lutsar "Aktuaalsele kaamerale".

Koolijuhtide hinnangul pole varsti mõtet lapsi enam klassi tagasi kutsuda

Kui teiste piirangute leevendamisega pole kiiret, siis koolide avamisega venitada ei saa. Mitme "Aktuaalse kaameraga" rääkinud Tallinna koolijuhi sõnul on 17. mai viimane aeg, mil enne suvevahega on mõtet lapsi distantsõpelt üldse tagasi koolimajja kutsuda.

"Igasugune õpikeskonna muutmine vajab kohanemist ja see kohanemine võib võtta vähemalt kaks nädalat, mistõttu ongi vaja keskenduda nendele, kes vajavad rohkemat abi," rääkis Lasnamäe Vene gümnaasiumi direktor Andrei Kante.

Kui ka lapsed sel kevadel kooli pääsevad, siis koolijuhi sõnul tuleb õppetöö formaati muuta ning olulisim on järeleaitamine.

Koolides kehtivad praegu hajutamisnõuded, mis kõiki õpilasi klassi lubades käivad üle jõu.

"Lasnamäe Vene gümnaasiumis on 54 klassikomplekti, see tähendab seda, et mingit hajutamist enam ei toimu," ütles Kante.

Kooliaasta lõpeb 11. juunil.