Terviseameti andmetel on kuuest kinnitust leidnud juhust kaks olnud A- ja neli B-gripiviiruse põhjustatud.

Ajavahemikul 26. aprill kuni 2. mai uusi gripiviiruse juhtumeid ei lisandunud. Sel perioodil pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 1833 inimest, kellest 22 protsenti moodustavad lapsed.

Ringluses on peamiselt rinoviirus. Kõige enam registreeritud pöördumisi oli Narvas, Raplamaal, Pärnumaal ja Läänemaal.

Nii Euroopa gripiseire võrgustiku kui ka Maailma Terviseameti (WHO) andmetel püsib Euroopa Liidus ja mujal maailmas grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal tasemel. Ka mujal maailmas pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole tavapärasest vähem inimesi.

Terviseamet märgib, et gripiviiruse levikut mõjutavad erinevad hügieeni- ja füüsilise distantseerimise meetmed, mida rakendatakse koroonaviiruse leviku vähendamiseks.

Gripi tekitaja on ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad viirused. Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused. Pandeemilise potentsiaaliga on ennekõike A-gripi viirused. Haiguse tundemärkideks on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripiga võivad kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.

Gripp on äge viiruslik haigus. Gripp levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas.