"Mulle teeb muret Ida-Virumaa, kus on nakatumise tõus. Just Ida-Virumaa linnades ja ennekõike Narvas. Aga Tallinnas on langus ja see veab ka kogu Eesti langust," rääkis Lutsar ERR-ile.

Lutsar ütles, et Lõuna-Eestis on tekkinud haiglasisesed õendushooldusosakondade puhangud, kus nakatuvad need, kes ei ole vaktsineeritud. 

"On paradoks, et kus vaktsineerimine on madalam, seal on nakatumine kõige kõrgem. Võiks ju olla nii, et kus nakatumine on kõrge, seal tahavad inimesed kõige rohkem kaitstud saada. Aga nii see paraku pole," sõnas Lutsar. 

Samas on Lõuna-Eestis paljudes kohtades nakatumine väga madal ja kui sealt madalast tõuseb nakatumine natukene kõrgemale, siis ei ole see Lutsari hinnangul väga hull.

Pikad ranged piirangud ei tööta

Vaadates erinevate riikide kehtestatud piiranguid ja nakatumisnumbreid laiemalt, tõi Lutsar välja, et pikalt kestnud väga ranged piirangud ei tööta.

Näiteks lõunanaabrite Läti ja Leedu juures on ranged piirangud kehtinud eelmise aasta oktoobri lõpust, mida Leedu nüüd on veidi leevendanud, aga Läti suurt mitte. Samas on mõlema nakatumisnäitajad taas Eestist kõrgemad.

"Inimestel hakkab piirangute väsimus tekkima. Inimesed ei suuda enam, kui üle poole aasta on olnud rangeid piiranguid. Sama on näha ka teistes riikides. Hollandis on ka nakatumise tõus. Pelgalt pikalt kestvad ranged piirangud ei tööta. Pigem tundub Hispaania variant toimivat. Neil olid koolid lahti ja restoranid teatud kellaajani ning oli võimalik liikuda oma regioonis, aga mitte regioonide vahel. Sellised leebemad piirangud annavad parema tulemuse, kui pikalt kehtivad ranged piirangud," sõnas Lutsar.

Samas tõi ta välja, et ka Norras on ranged piirangud olnud, kuid nemad on nakatumisnumbrid all hoida suutnud.