"Kaebus on esitatud ühe Kalamaja perekohviku huvides, kuid puudutab kõiki, kelle suhtes mai alguses pikendati keeldusid-teatrid, restoranid ja spaad," kirjutas Jõks sotsiaalmeedias.

"Valitsuse peale kaebamine ei tähenda, et oleksin viiruse eitaja. Küll eitan arusaama, et viiruse tõrjel ei pea riik arvestama teiste õigustega," lisas ta.

Jõksi sõnul pole korralduse seletuskirjas põhjendatud, kuidas kitsendused mõjutavad haridust, ettevõtlust või kultuuri tarbimise harjumusi ega andmeid, millest järeldub, et teatrid ja kontserdisaalid on nakatumisohtlikud kohad.

Samuti pole kaalutud alternatiivseid piiranguid nagu hajutatus, lahtiolekuaegade või täituvuse piiramist.

Jõksi hinnangul põhinevad seletuskirjas toodud viited teiste riikide praktikal ja uuringutel. "Iirimaa näide paraku ei põhjenda, miks Eesti nakatumisnäitajad mai alguses nõuavad just selliseid piiranguid ning miks näiteks hajutatuse või täituvuse piiramine ei ole piisav," kirjutas ta.

"Puudused valitsuse keeldude põhjendamisel tõstatab küsimuse, kelle ülesanne on viirusetõrjel vaadata suuremat pilti," märkis Jõks.

Endise õiguskantsleri sõnul tekitavad puudused valitsuse keeldude põhjendamisel küsimuse, kelle ülesanne on viirusetõrjel suuremat pilti vaadata ning inimeste põhiõiguste kaalumine pole teadusnõukoja, vaid valitsuse ülesanne.

Jõks küsis asjas kohtult esialgset õiguskaitset, valitsus peab kohtule oma seisukoha andma 17. maiks. Suletud kohvikule kahjude hüvitamist ei pea ta prioriteediks. "Minu jaoks ei ole see praegu eesmärk, eesmärk on, et sellised piirangud mis tehakse kõhutunde pealt, neile ei peaks Eestis kohta olema," ütles Jõks ERR-ile.

"Kaebusel on ka see tähendus, et valitsust distsiplineerida, sest ei ole ime see, kui tuleb kolmas-neljas-viies laine, kas siis hakkabki olema nii, et alati pannakse kõik tegevuskohad kinni," rääkis Jõks.

Jõks nentis, et teoreetiliselt on kahju hüvitamise nõuete tekkimine riigi vastu võimalik, kuid need peavad olema konkreetsed ja nende esitamine on keeruline ning seega ei pea ta seda tõenäoliseks. "Küll see muutub tõenäolisemaks kui valitsus jätkab samasugust praktikat, kus ta ühtegi oma piirangut ei põhjenda," ütles Jõks.

Peaminister: olukord on kõigile ebamugav

Peaminister Kaja Kallase sõnul jääb valitsus jalgu nii neile, kelle hinnangul toimuvad avamised liiga aeglaselt kui neile, kes sooviksid hoopis karmimaid piiranguid.

"Eks see olukord on meile kõigile ebamugav, ega valitsus ei taha ka piiranguid kehtestada, aga me kehtestame neid selle jaoks, et hoida ära meditsiinisüsteemi ülekoormus. Kui praegu vaadata, siis tegelikult meil on erinevad mõõdikud küll oranžis, aga me ikkagi oleme väga hapral pinnasel, peame käituma vastutustundlikult isegi kui avamisi teeme," rääkis Kallas ERR-ile.

"Miks me neid avamisi teeme on see, et koroonaohvrid, inimesed kes on haiglas, on need ohvrid keda näeme ja kellele oskame kaasa tunda. Tegelikult on terve rida nähtamatuid ohvreid. Inimesed, kes kaotavad tööd, kelle elutöö näiteks kohviku pidamisel läheb vett vedama, need on lapsed, kelle haridustee saab kannatada. Paraku peame tegema siin otsuseid, mis proovivad mõlemat poolt arvestada," ütles Kallas.

Kallas sõnas, et ei julge öelda, kas need jäävad viimasteks piiranguteks, edaspidi loodab peaminister valge raamatu abile ja sellele, et koroonanäitajate tõustes oskavad nii restoranid, muuseumid kui näiteks teatrid käituda vastavalt seal välja toodud juhistele.