Galerii: Lutheri vana tootmiskvartal Tallinna kesklinnas ärkab elule
Ühena viimastest pealinna ajaloolistest tööstuspiirkondadest algab kinnisvaraarendus endise Tallinna vineeri- ja mööblivabriku alal ehk Lutheri kvartalis. Uue elu- ja ärikvartali keskele kerkib suur park, mis jääb avalikku kasutusse.
Mööblit ei toodeta ajaloolises kvartalis juba 15 aastat, sestpeale on vanad tootmishooned seisnud tühjana ning loodus on hakanud inimeste loodut üle võtma.
Pärnu maantee, Tatari, Vana-Lõuna ja Vineeri tänavate vahele jääva 3,5-hektarilise Lutheri elu- ja ärikvartali keskmeks saab 5000-ruutmeetrine avalik park, mida palistavad ajaloolised tootmishooned. Nendesse rajatakse äripinnad.
"Siin on peaaegu 25 000 ruutmeetrit ajaloolist hoonestust. Siin on paremini säilinud ja kehvemini säilinud osasid, aga sisuliselt ajalooliste hoonete maht on meil plaanis kõik n-ö taaselustada. Kvartalis kokku on pisut üle 100 000 ruutmeetri ehitusõigust. Uushoonestus on sellest hästi jämedalt 75 000 ruutmeetrit," ütleb Triple Net Capitali arendusprojektide juht Timo Aarmaa.
Triple Net Capital omandas Lutheri kvartali kinnistu tänavu veebruaris. Arendaja loodab kogu kvartali valmis saada umbes viie aasta pärast.
Muinsuskaitse all olevad ajaloolised hooned taastab APEX Arhitektuuribüroo. Korterid rajatakse uushoonetesse. Arhitektuurikonkursi uute korterelamute rajamiseks võitis Hayashi-Grossschmidt arhitektuuribüroo.
Arhitekt Hanno Grossschmidt ütleb, et kujunev piirkond on oma olemuselt väga vastuoluline ning kõige raskem oli töö käigus mitte üle mõelda.
"Vana hoonestus, uus hoonestus, siis see suur tühjus, mis on keset seda kvartalit ja siis detailplaneeringuga lubatud kuni 12-korruselised hoonemahud. Selliseid kõrgemaid hooneid on üheksa. Neist kaheksa on peamiselt kortermajad ja üks ärihoone," loetleb Grossschmidt.
Uushoonestuse kavandamisel on meeles peetud ka ajaloolist tootmist.
"Me oleme näiteks kasutanud katusekivi seintel ja sellega tekitanud selliseid nagu painutatud fassaade, mis meenutaks nagu painutatud vineeri," ütleb Grossschmidt.
Töö algab etapi kaupa, esmalt korrastatakse ajaloolised hooned. Ühte neist rajatakse näiteks tänapäevane toidutänav.
"Me oleme juba ajalooliste hoonete projekteerimise jõudnud käivitada ja teeme tööd siis selle nimel, et veel selle aasta numbri sees anda sisse ka osade hoonete ehitusloataotlused ja kui need ehitusload on käes, siis tegelikult kohe ka ehitama minna," ütleb Aarmaa.
Investeeringu maht on hinnanguliselt 150 miljonit eurot.
Toimetaja: Merilin Pärli