Operatsiooni Vivaldi kolme etapiga nurjasid Ukraina üksused Vene vägede plaani tungida Slovjanski-Kramatorski linnastu tagalasse ning vabastasid vastupealetungiga 176 ruutkilomeetrit okupeeritud territooriumi.

Ukraina armee ei piirdu aga sellega ning valmistab ette operatsiooni neljandat etappi, rääkis Zelenski pärast külaskäiku kolmanda armeekorpuse juhtimispunkti, kus ta kohtus operatsioonis osalevate sõjaväelastega.

Riigipea sõnul on operatsioon oluline nii Donbassi kaitsmise kui ka Ukraina kaitse seisukohalt tervikuna.

Operatsiooni kolme etapi jooksul õnnestus Ukraina kaitsjatel nurjata Vene vägede plaanid tungida Slovjanski-Kramatorski linnastu tagalasse ning stabiliseerida olukord selles rindelõigus. Okupandid kaotasid operatsioonis 5000 sõjaväelast hukkunute ja haavatutena. Veel umbes 250 Vene sõjaväelast langes vangi.

Visiidi ajal arutas Ukraina president sõjaväelastega edasisi plaane. "Täna arutasime aktiivse tegevuse neljanda etapi plaane," teatas Zelenski.

Riigipea kohtus operatsioonis vahetult osalevate üksuste komandöridega. Läbirääkimistel arutati vägede praeguseid vajadusi, sealhulgas suurtükiväega varustamist ja sõjaväelaste rahalist tasustamist.

Kohtumisel pöörati eraldi tähelepanu maapealsete robotiseeritud süsteemide kasutamisele. Zelenski sõnul oli selliste süsteemide kasutamine üks tegureid, mis võimaldas Ukraina sõjaväelastel Vivaldi ajal edu saavutada.

President teatas kavatsusest laiendada maapealsete robotiseeritud süsteemide kasutamist seal, kus see on võimalik, et rindel ohtlikke ülesandeid täidaks sõduri asemel robot.

Visiidi käigus andis Zelenski sõjaväelastele üle ka riiklikud autasud ning tänas operatsioonis osalejaid teenistuse ja Ukraina kaitsmise eest.

Ukraina kolmas armeekorpus on teatanud, et lõpetas operatsiooni Vivaldi kolmanda etapi, vabastades veel viis asulat. Meedia teatel on Vivaldist saanud üks esimesi näiteid kaasaja sõjas, kus kasutatakse täiemahuliseks pealetungiks droone.

Zelenski arutas Stubbiga Ukraina õhutõrje tugevdamist

Ukraina president Volodõmõr Zelenski vestles kolmapäeval Soome presidendi Alexander Stubbiga viisidest, kuidas tugevdada Ukraina kaitset, sealhulgas seoses hävitajate F-16 kasutamise ja laiemalt õhutõrjevõimekusega.

"Arutasime Alexiga, mis võiks meie kaitsevõimele kõige suuremat mõju avaldada, tugevdada meie F-16 hävitajaid ja toetada meie õhutõrjet tervikuna. Aitäh valmisoleku eest aidata!" kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias.

Ukraina riigipea sõnul andis ta Soome presidendile üksikasjaliku ülevaate olukorrast pärast Venemaa õhulööke ning viimasest rünnakute eskalatsioonist Ukraina linnade ja kogukondade vastu.

Zelenski märkis eraldi, et õhuhäired kestsid Kiievis ning teistes Ukraina linnades ja piirkondades ööst alates peaaegu terve päeva. Kusjuures reaktiivmootoriga Shahed-droonid kujutasid endast pidevat ohtu. Öösel teatati ka ballistiliste rakettide rünnakutest.

Zelenski teatas sel nädalal, et Belgia annab Ukrainale aasta lõpuks kolm hävitajat F-16 ja nende laskemoona.

President ütles neljapäeval ühtlasi, et Ukraina on viimastel päevadel saanud uusi õhutõrje abipakette.

Stubb palus möödunud kuu lõpus USA miljardärist ettevõtjal Elon Muskil lubada Ukrainal kasutada senisest laialdasemaid Starlinki ühendusi, et riik saaks rünnata ballistiliste rakettide stardipaiku Venemaal ja Venemaa okupeeritud aladel.

Ukraina on kasutanud oma territooriumil toimuvates sõjalistes operatsioonides Muski ettevõtte SpaceX Starlinki satelliitsidevõrku, kuid see ei tööta Venemaa territooriumil.

Ukraina ametnike sõnul võimaldaks Starlinki ühenduse laiendamine Venemaale Ukrainal rünnata Venemaa raketistardipaiku.

Aviation Weeki andmetel teatas Stubb juba septembrikuu alguses Pariisi kosmose tippkohtumisel, et palub Muskil lubada Ukrainal kasutada laialdasemaid Starlinki ühendusi.

Venemaa õhurünnakutes Kiievi energiataristule hukkus neli inimest

Venemaa kolmapäeval kogu öö ja päeva kestnud õhurünnakutes Kiievi energiataristule sai surma vähemalt neli ja vigastada kaheksa inimest, teatas ajaleht Kyiv Independent.

Õhuhäiresireenid undasid Kiievis üle 20 tunni, mis on üks pikemaid pidevaid rünnakuid, millega pealinn on alates täiemahulise sõja algusest silmitsi seisnud. Venemaa lakkamatu rünnaku tagajärjel kattus linn paksu põlengusuitsuga.

"Alates suvest ei ole olnud praktiliselt ühtegi päeva, mil vaenlane poleks energiataristut rünnanud. Kuid selline massiivne ja kombineeritud rünnak toimus esimest korda pärast eelmise küttehooaja lõppu," ütles peaminister Sergi Koretskõi.

Ukraina suurim eraenergiafirma DTEK teatas, et Venemaa öine rünnak kahjustas energiataristut ja põhjustas elektrikatkestusi.

"Taastasime elektriühenduse 8000 kliendile Kiievi vasakkaldal ja avariimeeskonnad jätkavad tööd," seisis ettevõtte avalduses.

Riiklik võrguoperaator Ukrenerho teatas samuti elektrikatkestustest Kiievis ja Kiievi oblastis, aga ka teistes piirkondades ja soovitas elanikel lükata edasi suure võimsusega elektriseadmete kasutamine.

President Volodõmõr Zelenski kinnitas, et pealinna energiataristu oli Venemaa rünnakute peamine sihtmärk.

"Iga tõrjerakett päästab tõesti elusid. Ja mida lähemale talvele, seda rohkem on sellist kaitset vaja. Peame tegema kõik, et Venemaa panus ballistilisele ja drooniterrorile end ei õigustaks," sõnas Zelenski. 

Venemaa rünnak kahjustas muu hulgas Trõpilja soojuselektrijaama Kiievi oblastis. Riiklik energiatootja Centrenergo teatas, et jaama tootmisseadmed said kahjustada, kuid ei avaldanud turvakaalutlustele viidates täpsemaid üksikasju.

"Meie esimene prioriteet on nüüd hinnata seadmete seisukorda ja määrata kindlaks vajalike tööde ulatus," ütles Centrenergo tegevjuht Sergi Išatšenko.

"Niipea kui julgeolekuolukord lubab, alustavad meie spetsialistid remonditöödega," lisas juhataja.

Kohaliku aja järgi kell 17.40 teatas Ukrenerho esimestest erakorralistest elektrikatkestustest Kiievis.

"Erakorralised elektrikatkestused häirisid ka ühistransporti Kiievis, kus voolukatkestuste tõttu peatati maapealne elektritransport Ševtšenkivskõi ja Holosijivskõi rajoonis," teatas Kiievi linna riiklik administratsioon.

Samuti peatati trammiliiklus.