Valitsus vabastas 10. septembril toona veel kaitseministri ametis olnud Hanno Pevkuri ettepanekul ametist kaitseministeeriumi kantsleri Kaimo Kuuse. Pevkur oli varem ka oma tagasiastumisest teatanud. Ajendi selleks andis kaitsevaldkonna skandaal, kus päevavalgele tuli segadus kaitseväe raamatupidamises ning ka riigikaitse investeeringute segased hanked.

Kuuse ametist lahkumise tingis peatne ministrivahetus. Nimelt seadis kaitseministri kandidaadiks pakutud Martin Herem ministriks mineku üheks tingimuseks, et senine kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk lahkuks, et uuele ministrile jääks personaliotsustes vabamad käed.

Ministeeriumi kantsleri saab vabastada teenistusest, kui ministri hinnangul ministri ja kantsleri koostöö ei laabu. Avaliku teenistuse seadus ütleb, et kantslerit ei tohi teenistusest vabastada enne kuue kuu möödumist ministri ja kantsleri koos töötamise algusest.

"See, kuidas toimus kantsleri vabastamine... Minu maitse järgi ei lähtutud seaduse mõttest, eksiti selle seaduse mõtte vastu. Selles osas on suhteliselt mustvalge. Seaduse mõte on ikka see, et kõigepealt proovitakse koostööd teha ja kui poole aasta jooksul ei õnnestu, siis on ministril õigus vabastada," ütles Peterkop.

Peterkop märkis, et kuigi mõistab seda ratsionaalsust kantsleri väljavahetamisel, on pikas plaanis õigusnormid ikkagi selleks, et neid täita.

"Sest lõpuks seesama usalduse kadu, mida me praegu näeme kaitseministeeriumi valitsemisalas, väga palju põhineb ka sellel, et on otsustatud vilistada kehtivale õigusele ja normidele. Nii et pikemaajaliselt see toidab usaldust, kui meil seadustest kinni peetakse," rääkis Peterkop.

"Paraku meie valitsemiskultuur liigub ikkagi allamäge ja see on üks selline järjekordne verstapost, kus tulevikus, kui analoogsetes olukordades keegi soovib kiiresti mõnest ametnikust vabaneda, siis viitabki sellele, et aga näed, juba on nii tehtud," lisas ta.

Et sellist olukorda ei tekiks, kus ühte juhtumit seaduse eiramisest hakatakse edaspidisel käitumisel näiteks tooma, on Peterkopi sõnul vaja kasvatada valitsemiskultuuri.

"Kõige lihtsam on muidugi muuta seadusi, aga kõiki asju ei saa ravida niimoodi, et seadusi muuta. Teine viis on kasvatada seda kultuuri, kuidas me neid seadusi täidame. Ja praegu sellest rääkida, öelda, et see ei ole okei, see polnud õige. Ja siis loota, et järgmised valitsejad on õppinud, et nii ei ole õige ja ei järgi seda. See on juba keerulisem, kuidas seda valitsemiskultuuri parandada," lausus Peterkop.

Peterkop märkis, et tema kriitika on mõeldud kõigile, kes neid otsuseid Kuuse vabastamisel tegid. "See ei olnud ühe inimese otsus, neid oli rohkem," ütles ta.

"Ajakirjandus on teinud väga head tööd, probleemid on välja toodud, riigikontroll on teinud väga head tööd, probleemid on välja toodud. Ja nüüd ongi oluline vaadata, et kaitseministeeriumi valitsemisala nendesse probleemidesse tõsiselt suhtuks, eriti kui neile on juba aastaid järjepanu osutatud – et need asjad lahendatakse. Ma kujutan ette, et kui senisest tegevusest ei piisa... ja ma tõesti loodan, et kogu see kisa ja kära, mis seal ümber on käinud, on nüüd juhtides piisavalt tekitanud soovi need asjad lahendada," rääkis Peterkop.

Kas järgmine president võtab suurema rolli julgeolekuteemadel?

Rääkides uuest ametist Ülle Madise meeskonnas, ütles Peterkop, et valitud presidendi soov oli, et riigikaitse nõukogu hakkaks üha halveneva julgeolekuolukorra tõttu regulaarselt koos käima.

"Me oleme jõudnud kohta, kus seda nõukogu tugevamalt kasutada on vajalik. Kus meie riigi poliitilised juhid – ja mitte siis ainult täitevvõimus, vaid ka vabariigi president ja riigikogu julgeolekuga tegelevad juhid – peavad üha rohkem oma ajast kulutama julgeolekule. Ja seetõttu see formaat on ideaalne, sest seal käivad koos täitevvõimu esindajad, seadusandliku võimu esindajad ja seda juhib vabariigi president. Kus julgeolekuteemasid arutada, luua see ühtne arusaam, mis toimub, ja selle põhjal teha siis neid otsuseid, mida kõik poliitilised juhid peavad tegema. Seda formaati tuleb lihtsalt rohkem kasutada ja selle võrra on vaja ka rohkem inimesi sinna taha, kes seda jooksutaksid," rääkis Peterkop.

Kas see tähendab ka seda, et Madise soov on hakata ühiskonnas julgeolekuteemadel rohkem kaasa rääkima?

"No ma järeldaksin sellest otsusest seda küll, aga ma arvan, et see küsimus on eelkõige adresseeritud valitud presidendile," ütles Peterkop.

Peterkop märkis, et riigikaitsenõukogu kogunemine on ka üks viis, kuidas president saab sisustada põhiseadusesse kirjutatud riigikaitse kõrgema juhi rolli.

Põhiseaduse järgi tähendab riigikaitse kõrgem juht presidendi puhul seda, et agressiooni korral saab ta välja kuulutada sõjaseisukorra ja ka mobilisatsiooni.

"See on üks konkreetne asi, kus on presidendil ajakriitiline otsuse tegemise õigus. Ja teine on see, kui kasutatakse kaitseväge jõukasutamise õigusega sisejulgeoleku tagamisel näiteks, siis seal on vaja presidendi nõusolekut, mis sellise hübriidsõja kontekstis võib ka tõusetuda," ütles Peterkop.

"Meil ei ole nii, et presidendi kätte on koondunud absoluutne võim, mis puudutab riigikaitset, vaid on nii, et presidendil on riigikaitses roll. Mis see täpselt on, seda saabki sisustada selle tegevusega ja kuidas valitud president seda teha kavatseb, on ta märku andnud," sõnas Peterkop.