USA on teinud varem ähvardusi võtta kasutusele nii-öelda heade ja halbade nimekiri valitsuste vastu, kes on läinud vastuollu Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi prioriteetidega.

Ürituse ette valmistamisega kursis oleva kuue diplomaadi sõnul on Pentagoni poliitikajuhi Elbridge Colby juhitud kavandatav kohtumine Poolas sisuliselt NATO tulevikule keskenduv töörühm. Kuid paljud riigid, mis kutset ei saanud, teevad suuri kaitsekulutusi ja mängivad alliansis võtmerolli, mis paneb nende diplomaate imestama, miks neid kõrvale jäetakse. Diplomaadid tõid välja näiteks Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Balti riigid.

See seab kahtluse alla, kas USA valitsus valib soosikuid viisil, mis võiks veelgi killustada allianssi, mis niigi võitleb Venemaa kasvava agressiooni ja ammendunud relvavarudega, kommenteeris Politico.

"Me teeme kõike, mida meilt palutakse. Püüame mõista, millised on kriteeriumid ja mis on nende kohtumiste eesmärk. Meile pole veel suurt midagi edastatud," ütles ühe kõrvalejäetud liitlasriigi ametnik.

Valge Maja ei vastanud kommentaaripalvele ja Pentagon keeldus samuti Politico küsimustele vastamast.

President Trump ja tema tippametnikud on pärast võimule naasmist NATO sõjalist liitu lakkamatult kritiseerinud nii selle eest, et liikmesriigid on keeldunud toetamast USA sõda Iraani vastu, kuni mõnede riikide suutmatuseni kulutada riigikaitsele viis protsenti sisemajanduse koguproduktist.

"Olen alati pidanud NATO sõjalist liitu, kus me kulutame sadu miljardeid dollareid aastas nende samade riikide kaitsmiseks, ühesuunaliseks tänavaks ehk meie kaitseme neid, kuid nemad ei tee meie heaks midagi ja veel eriti hädaajal," pahandas Trump sel aastal oma sotsiaalmeediakanalis Truth Social avaldatud postituses.

Augustis ehmatas Trump veel üht USA liitlast – Lõuna-Koread –, kui tõmbas ootamatult koomale kavandatud ühise sõjaväeõppuse. Trump pahandas samal ajal Souli keeldumise üle liituda sõjaga Iraani vastu.

Aprillis tuli Valge Maja Politico andmetel välja millegi "kes-on-sees-ja-kes-väljas" nimekirjaga, kui otsis viise, kuidas karistada liitlasi, kes ei järgi Trumpi soove.

USA kaitseminister Pete Hegseth on seda nägemust korranud. Kaitseminister on julgustanud eeskujulikke liitlasi ja hoiatanud, et need, kes ei toeta USA huve, peavad silmitsi seisma tagajärgedega.

Kuigi kavandatava uue NATO töörühma moodustamise üksikasjad on endiselt ebamäärased, järgneb see ähvardusele premeerida ühtesid liitlasi teiste arvelt, tõdes Politico.

Colby on pidanud kaks sarnast kohtumist kutsututega, kelleks on Norra, Rootsi, Soome, Poola, Saksamaa ja Holland.

"Kohtumisel osalenud riigid on tuntud Bergeni grupi formaadi nime all ja rõhutavad, et selle eesmärk ei ole allianssi lõhkuda," ütles üks kutsutud riikide diplomaat, kellele sarnaselt teistega tagati sisearuteludest rääkimiseks anonüümsus. Selle asemel kavatseb rühm välja töötada ideid, mida saab kogu alliansile edasiseks nii-öelda stressitestimiseks esitada.

"See võib olla kogu alliansi ümberkujundamise mootor," ütles diplomaat. Ametnik tunnistas, et mõned liitlased on kõrvalejätmise pärast pettunud. Eriti seetõttu, et paljud on saavutanud või ületanud Trumpi valitsuse nõutud kulutuste eesmärke.

"USA võib järgmisena lisada sellesse eksklusiivsesse klubisse (Bergeni formaati - toim.) Taani, kui arvestada kahe riigi vahel sõlmitud kokkulepet laiendada Ameerika sõjalist jalajälge Gröönimaal," ütles teine asjaga kursis olev isik.

Algatuse eestvedajaks olnud Colby pidas juunis Norras Bergenis esimese taolise kohtumise ja kutsus sinna kuus soositud liitlast.

"NATO liitlased, kes täidavad kiiresti oma Haagi kulutuste kohustusi, omavad panustamiseks vajalikku mastaapi ja on valmis asuma praktiliste asjade kallale," kirjutas Colby pärast kohtumist sotsiaalmeedias.

Pentagoni poliitikajuht märkis septembris Washingtonis toimunud konverentsil, et idee on kogu allianss kaasa tõmmata.

"Sellest tuleb parem ja tugevam NATO, mis on vastupidavam ning annab Euroopale rohkem sõjalist võimet," avaldas ametnik arvamust.

Colby on tundnud pikka aega huvi väiksemas ringis NATO riikidega läbirääkimiste pidamise vastu. Poliitikajuht on varasematel aastatel keskendunud Saksamaa kui Venemaad ohjeldava sõjalise jõu elustamisele ning sellele, kuidas Ameerika väed saavad tegeleda Hiina esiletõusuga.

Kuid isegi kutsutud liitlased seavad kahtluse alla, miks Colby ja teised USA kaitseametnikud on valinud osalejaid ning jätnud kõrvale mõned kontinendi suurimad kaitsejõud, mille seas näiteks Suurbritannia.

"Kui nad püüavad NATO sõjalist liitu jagada headeks ja halbadeks, siis on see USA jaoks ohtlik," ütles veel üks kuuest diplomaadist. "Kuid Euroopa jaoks on see eksistentsiaalse tähtsusega," tõdes ametnik.