"Tahan teile taas meelde tuletada, et Ukrainale relvi tootvad tehased Euroopa riikides on Venemaa jaoks potentsiaalsed sõjalised sihtmärgid. Ärge eeldage, et väljaspool Ukraina territooriumi on Kiievi režiimile relvi tootvad sõjatehased ohutud. Kes nii arvab, see eksib," rääkis Vene välisministeeriumi pressiesindaja.

Zahharova lisas, et sarnase avalduse tegi päev varem ka välisminister Sergei Lavrov.

Teisipäeval teatas Eesti, et kaitsetööstusettevõtte Milrem Tallinnas asuva hoone süütamine oli Venemaa eriteenistuste tellitud sabotaažiakt. Venemaa eitas oma osalust.

Samas hoiatas Zahharova ka Ukrainat külastavaid lääneriikide esindajaid.

"Lääneriikide poliitikud ja diplomaadid peaksid Ukrainat külastades riske kainelt hindama. Enne mõningaid selliseid reise saame diplomaatiliste kanalite kaudu taotlusi tagada teatud isikutele turvalise reisimise võimalus. Me vastame sellistele pöördumistele alati. Meie varem esitatud avalikud hoiatused jäävad asjakohaseks ning lääne poliitikud ja diplomaadid peaksid olemasolevaid riske kainelt hindama," ütles pressiesindaja.

Zahharova  lisas, et keegi ei saa tagada nende riikide esindajate turvalisust Ukraina reiside ajal.

Venemaa ähvardas NATO-t tuumasõjaga

Venemaa saatis sel nädalal ka NATO-le kirja, milles teatas valmisolekust kasutada kogu saadaolevat relvaarsenali, kaasa arvatud tuumarelva, kui alliansi riigid peaksid püüdma Kaliningradi oblastit isoleerida. NATO kinnitas dokumendi kättesaamist ja mõistis hukka jõu kasutamise ähvardused, mille seas eelkõige tuumaretoorika.

Uudisteagentuuri Reuters nähtud dokumendis NATO-le süüdistas Moskva allianssi tema sõnul "ohtlikus ja hoolimatus kursis", millega kaasnevad "suured riskid otsese relvakonflikti puhkemiseks".

Dokumendis öeldi, et see hõlmaks muu hulgas võimalust "Venemaa rünnakuteks alliansi liikmesriikide otsustuskeskuste vastu kohe konflikti alguses".

"Venemaa on valmis kasutama kogu tema käsutuses olevat jõudude ja vahendite arsenali, sealhulgas tuumarelvi, et kaitsta oma territooriumi, kui NATO riigid üritavad Kaliningradi oblastit ülejäänud riigist isoleerida," öeldi diplomaatilises noodis.

Hoiatus tõi esile Moskva mure selle pärast, mida Venemaa on kirjeldanud kasvava NATO ohuna Kaliningradi oblastile, mis on tugevalt militariseeritud territoorium Poola ja Leedu vahel, millel puudub maismaaühendus ülejäänud Venemaaga.

Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova tõi ministeeriumi veebilehel avaldatud kommentaaris esile NATO riikide kõrgete ametnike avaldused, mis tema sõnul näitavad russofoobiat ja valmisolekut pidada Moskvaga sõda.

Need inimesed, kirjutas Zahharova, "tuleb maa peale tagasi tuua. Loodame, et meie hoiatusi kuulevad need, kellele need on mõeldud".

"Kui Euroopa ründab Venemaad, on tegemist hoopis teistsuguse sõjaga – väga lühikese sõjaga," märkis Zahharova.

Rutte lükkas Vene ähvardused tagasi

NATO peasekretär Mark Rutte teatas, et allianss vastas Venemaa sõnumile. "Me oleme kaitseallianss. Ja lõpetage tuumaähvardused. See ei ole absoluutselt põhjendatud ega aita olukorrale kaasa," teatas Rutte.

Reutersi nähtud vastuses Venemaa dokumendile teatas NATO, et ükski tema õppus ega tegevus ei kujuta ohtu Venemaa Föderatsiooni territooriumile.

"Kutsume Venemaa Föderatsiooni üles lõpetama oma provotseerimata täiemahuline sissetung Ukrainasse. Kutsume Venemaa Föderatsiooni üles hoiduma liitlaste suhtes üha hoolimatumast käitumisest ja lõpetama oma vastutustundetu tuumaretoorika," öeldi alliansi avalduses.

Küsimusele, kas tuumarelvade kasutamise oht Balti riikide vastu on nüüd reaalne, vastas Rutte Brüsselis uudistekanali Euronews korraldatud kaitsekonverentsil: "Ei, ei ole. Putin teab, et ta ei saa kunagi NATO-t võita, mistõttu ma ei võtaks seda nii tõsiselt."

Analüütik: kasvab valearvestuste oht

Viinis tegutsev tuumarelvastuse analüütik ja endine Vene diplomaat Nikolai Sokov ütles Reutersile, et lääneriikidel muutub üha raskemaks jätkata Ukraina toetuse suurendamist, ilma et nad satuksid otsesesse vastasseisu Moskvaga.

Tema sõnul võib Venemaa hoiatus viidata sellele, et karmima liini pooldajad saavad Moskvas üha rohkem mõjujõudu arutelus selle üle, kuidas reageerida lääne sammudele, mille hulka kuuluvad relvatarned Kiievile, uued sanktsioonid, Vene laevade kinnipidamine, sagedased sõjaväeõppused ja luurelennud Kaliningradi oblasti lähedal.

"Nad (Venemaa) ootavad rohkem tegevust, sealhulgas Läänemere blokaadi – Euroopa arvestuses napilt allpool sõja taset, kuid nende jaoks tähendaks see avatud sõda. Ma näen vastastikuse valearvestuse ohtu," ütles Sokov veebiintervjuus.

Ta lisas , et Venemaa ja Euroopa liiguvad kokkupõrke kursil. Mõlemad pooled peavad tegutsema ettevaatlikult ja kaalutletult.

Selle asemel rakendavad eurooplased täielikku survet ning Venemaa annab tõsise hoiatuse, et see on väga riskantne, lisas Sokov.

Euroopa väitel peab Venemaa hübriidsaõda

Lisaks eraviisilisele hoiatusele on Venemaa saatkonnad vähemalt kolmes Euroopa riigis viimase kolme päeva jooksul teinud avaldusi, milles süüdistavad NATO-t pingete eskaleerimises sõjaväeõppuste ja Kaliningradiga seotud võimalike tegevusstsenaariumide kavandamise kaudu, märkis Reuters.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov nimetas neid diplomaatilisteks meeldetuletusteks "Euroopa tulipeadele".

Lääneriikide ja Venemaa suhted, mis halvenesid kohe pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 2022. aasta veebruaris, on tänavu veelgi halvenenud. Euroopa valitsused süüdistavad Moskvat hübriidsõja intensiivistamises, mille üheks väljenduseks on sabotaaž ja süütamised.

Venemaa eitab seda ning on tagasi lükanud lääne poliitikute korduvad väited, et Moskva valmistub võimalikuks sõjaliseks rünnakuks mõne NATO riigi vastu.

Üks NATO diplomaat ütles Reutersil: "Ma ütleksin, et Venemaa kiri on järjekordne Venemaa katse eurooplasi hirmutada ning NATO vastus on kindel ja vastutustundlik. See kinnitab veel kord, et meid ei heidutata Ukraina toetamisest loobuma."

Kõrge Euroopa kaitseametnik ütles: "See on esimene kord pärast külma sõda, kui Venemaa meid niimoodi ähvardab. Seega on see tõsine."

Leedu presidendi nõuniku sõnul on Venemaa ähvardused NATO riikidele seoses Kaliningradi oblastiga alusetu psühholoogiline surve.

"Oleme teadlikud Venemaa uutest ähvardustest, mis on täiesti alusetud ja mida peetakse psühholoogilise surve meetmeks," ütles president Gitanas Nausėda riikliku julgeoleku nõunik Deividas Matulionis.

Samuti mõistis nõunik karmilt hukka jõu kasutamisega ähvardamise ja ütles, et Venemaa püüded piirata Ukrainale antavat sõjalist toetust on viljatud. Matulionise sõnul jätkab Leedu Ukraina täielikku toetamist.

Matulionis esines avaldusega pärast seda, kui sai teatavaks Venemaa ähvardus NATO vastu kasutada kogu oma relvaarsenali, kui NATO riigid peaksid üritama Kaliningradi oblastit ülejäänud riigist isoleerida.

Portaali 15min teatel väidetakse Venemaa avalduses, et NATO püüab Läänemere piirkonnas luua pidevalt uusi ohte Venemaa laevastikule ning modelleerib avalikult konkreetseid stsenaariume Kaliningradi oblasti eraldamiseks.

See ei ole esimene kord sel aastal, kui Moskva propaganda on süüdistanud NATO-t või alliansi riike Kaliningradi blokeerimise või okupeerimise plaanides.