Terviseamet tõi nädala epiidülevaates välja, et nädal varem oli nakatumiskordaja R 0,92. Kui eelnevatel nädalatel langetas Harjumaa madalam nakatamiskordaja oluliselt Eesti üldist nakatamiskordajat, siis 24. mai seisuga olulisest erinevust see enam ei põhjustanud – üle-eestiline R ilma Harjumaata oli 0,87.

Kui nakatamiskordaja püsib samal tasemel, on juuni keskpaigas prognoositav päevane nakatunute arv umbes 100-200 inimest.

Haigestumine maakonniti ja vanuseliselt

Kõrgeima haigestumusega piirkonnad on Ida-Virumaa (581,7 nakatunut 100 000 inimese kohta), Valgamaa (521,2/100 000), Pärnumaa (316,8/100 000) ning Tartumaa (222,4/100 000).

Võrreldes üle-eelmise nädalaga kasvas eelmisel nädalal haigestumus vaid Valgamaal – 14,9 protsenti (neljandat nädalat järjest) ning ühtlasi on sealne nakatamiskordaja R 1,05.

Pärnumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal oli haigestumine stabiilne ning neis piirkondades on ka nakatamiskordaja langustrendis. Teistes maakondades oli haigestumus langustrendis.

Eelmisel nädalal langes haigete arv kõikides vanusrümades välja arvatud üle 80-aastaste hulgas, kus haigete arv kasvas seitse protsenti. Suurim oli selles vanusegrupis nakatunute arv Valgamaal ja Ida-Virumaal ning valdavalt toimus nakatumine läbi pereliikmete või tervishoiuasutuses.

Haigestunute arvu langus oli suurim vanusrühmades 65-69 aastat (-43 protsenti).

Nakatumispaigad ja kolded

Eelmisel nädalal tuvastatud haigusjuhtudest jäi nakatumiskoht teadmata 30,6 protsendil juhtudest (nädal varem 28 protsendil juhtudest).

Möödunud nädalal said nakkuse perekonnast 39 protsenti ehk viiruse peamine levik toimub perekondades ja sugulaste seas.

Tööl nakatus 9,5 protsenti, mujal 8,4 protsenti (nakatumine toimus tõenäoliselt peamiselt tutvusringkonnas ja elukohas), välismaal 3,2 protsenti, laste- ja õppeasutuses 5,6 protsenti, kaitseväes 2 protsenti, tervishoiu- või hoolekandeasutuses 1,3 protsenti.

Võrreldes varasema nädalaga nakatumispaikade muster märgatavalt ei muutunud.

20. nädalal oli aktiivseid koldeid kokku 105 (nädal varem 109). Kollete osakaalus on jätkuvalt esiplaanil töökohakolded, mida oli 60 protsenti (nädal varem 69 protsenti).

Suurenenud on lasteasutuste (lasteaiad + koolid) kollete osakaal. Aktiivseid koolikoldeid oli esmaspäevase seisuga viis.

Reisimisega seotud haigusjuhud

Eelmisel nädalal registreeriti 45 sisse toodud haigusjuhtu, nende osakaal moodustas 3,2 protsenti nakatumisjuhtude üldarvust.

Sisse toodud haigusjuhud on seotud reisimisega 15 riigis. Kõige rohkem haigusjuhte on seotud reisimisega Soome (kaheksa), Egiptusesse (seitse) ja Venemaale (seitse).

Tartu Ülikoolis sekveneeritud kohalikest juhtudest oli viimasel nädalal UK viirustüve osakaal ligi 91,7 protsenti.

Eelmisel nädalal genotüpiseeriti 245 proovi, neist 213 olid UK mutatsiooniga, kaks LAV mutatsiooni kahtlusega, millele tehakse kinnitamiseks täiendav sekvesteerimise analüüs.

Võõrtüvede leviku seire- ja ohjemeetmed on terviseameti hinnangul olnud tõhusad. Üheski maakonnas pole hetkel LAV tüve levikut ning seni pole maikuu jooksul tuvastatud ühtegi siseriikliku pärituoluga LAV tüvega nakatunut.

Haigussümptomid ja haiglaravi

Eelmisel nädalal moodustasid sümptomaatilised haigusjuhud 88,9 protsenti ja ilma sümptomiteta 11,1 protsenti haigestunute üldarvust.

20. nädalal hospitaliseeriti 135 inimest (võrreldes 19. nädalaga vähenes see 5,6 protsendi võrra). 24. mai seisuga oli haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 67,2 aastat.

Haiglaravi on Eestis kokku vajanud 6,8 protsenti haigete üldarvust. Maksimaalne hospitaliseerimiste arv oli 30. märtsil 2021, kui haiglasse viidi 104 inimest. Maksimaalne haigete arv haiglaravil oli 5. aprillil 2021, kui haiglates oli kokku 727 koroonapatsienti.

Alates 2020. aasta veebruarist on ventileerimist vajanud kokku 428 patsienti ehk 4,8 protsenti kõigist haiglaravil viibinud COVID-19 patsientidest.

Tervishoiuasutuste töötajate haigestumine

Möödunud nädalal haigestus kokku 14 tervishoiuasutuste töötajat, mida on kolme võrra rohkem kui nädal varem.

Haigestunute seas olid kaks arsti, neli õde, viis hooldajat ja kolm muu personali töötajat.

Haigestunud 14 meditsiinitöötajast olid pooled vaktsineerimata. Ülejäänud olid vaktsineeritud kas ühe või kahe doosiga ning ühe nakatunu kohta andmed puudusid.

Kokku on alates pandeemia algusest eelmisel kevadel haigestunud Eestis 1787 tervishoiuasutuse töötajat, neist arste 210 (12 protsenti), õdesid 715 (40 protsenti), hooldajaid 373 (21 protsenti) ning muud personali 489 (27 protsenti).

Haigestumine hooldekodudes

Hoolekandeasutuses haigestus eelmisel nädalal kaks inimest, kellest hospitaliseeriti üks. Surmaga lõppenud juhtumeid oli hoolekandeasutustes eelmisel nädalal samuti üks.

Viimase kahe nädala jooksul uusi hoolekandeasutuste koldeid lisandunud ei ole. 23. mai seisuga oli aktiivseid koldeid hooldekodudes seitse.

Hoolekandeasutuste aktiivsetes kolletes kumulatiivne nakatunud isikute arv vähenes. 23. mai seisuga oli neis kolletes summaarne nakatunute arv 253 (nädal varem 340). Varem tuvastatud kolletesse uusi nakatunuid juurde ei lisandunud.

Nakatunutest olid 78,7 protsenti kliendid ja 21,3 protsenti personal.

Terviseameti nädala epiidülevaatega saab lähemalt tutvuda siin.