Erik Puura: teaduse ja ettevõtluse koostöö toetab ka õpetamist

Vajame haridust, mis toetaks igas oma faasis teadmistel ja tehnoloogial põhineva, suure lisandväärtusega majanduse arengut ning koolitaks selleks vajalikke inimesi. Ühtlasi peaks haridussüsteem olema oma olemuselt paindlik, valmis kiiresti kohanema või isegi muutuma, kirjutab Erik Puura algselt portaalis Trialoog ilmunud kommentaaris.
Majandus, haridus ja elukvaliteet on omavahel kõige otsesemalt seotud. See võib kõlada kui põhitõde, mida oleks igaühel hea une pealt teada. Ometi, kui jälgida haridusvalikute üle peetavaid vaidlusi ja otsuste tegemist, tundub see enesestmõistetav seos tagaplaanile jäävat.
Ilma tugeva majanduseta pole meil raha, et kvaliteetset haridussüsteemi ülal pidada. Ilma hariduseta ei saa aga areneda teadmistele ja tehnoloogiale toetuv, suure lisandväärtusega majandus. Meie elukvaliteet sõltub suurel määral sellest, kui hästi suudame me teadmiste ja tehnoloogia vastastikust seost mõista ja sellega oma otsustes arvestada.
Tugev majandus võimaldab rahastada haridust, tervishoidu, turvalisust ja kultuuri. Need omakorda loovad eeldused majanduse arenguks ja heaks eluks. Selle seoseahela juures mängib keskset rolli küsimus, mil määral on haridussüsteem võimeline kasvatama inimeste teadmisi ja oskusi ning toetama nende rakendamist.
Kõrgtehnoloogilise majanduse arengus on ülioluline koht teadusel. Nii alus- kui ka rakendusuuringud aitavad kaasa ettevõtete arengule ja uute ettevõtete loomisele.
Teaduse ja ettevõtluse koostöö väärtus ei piirdu seejuures rakendamiseks sobivate uurimistulemustega. Mida rohkem teadlased ja õppejõud ettevõtetega koostööd teevad või uute ettevõtete loomises osalevad, seda paremini suudavad nad koolitada ettevõtetele vajalikke inimesi ning tulevasi ettevõtjaid. Nii jõuab arusaam ettevõtluse vajadustest ja arenguvõimalustest ka õpetamisse.
Seetõttu tuleb hariduse ja teaduse rolli hinnates jälgida, kuidas jõuavad teadmised nende inimesteni, kes loovad teadmiste abil uusi lahendusi.
Tehisintellekti areng muudab tööülesandeid, vähendab nõudlust mitmete seniste oskuste järele ning kasvatab vajadust uute järele. Muutus võib põhjustada tööhõives tagasilööke, kuid avab ühtlasi ettevõtetele uusi rahvusvahelisi kasvu- ja konkurentsivõimalusi. Selleks et kerkivaid perspektiive võimalikult hästi kasutada, läheb omakorda vaja sobivate teadmiste ja oskustega inimesi.
Mõju tööhõivele sõltub inimeste, ettevõtete ja haridussüsteemi kohanemisvõimest. Mida paindlikum on haridussüsteem ning mida kiiremini suudab see muutunud vajadustele reageerida, seda paremaks muutuvad majanduse arenguvõimalused.
Olukorda võib võrrelda malemänguga. Kui varem oli aega mõelda kaks ja pool tundi 40 käigule ning seejärel veel pool tundi partii lõpuni, siis nüüd mängime üha enam kiir- ja välkmalet. Väliskeskkonna kombinatsioonid muutuvad sedavõrd kiiresti, et käike tegemata kukub aeg ja partii on kaotatud.
Kiirmales võib teha rohkem vigu kui pikas partiis. Just seetõttu on vaja teadmiste, oskuste ja kogemustega mängijaid, kes suudavad võtta vastu otsuseid ka ajasurve all. Peame õppima kiiremini nii katsetama, tulemusi hindama kui ka vajadusel kurssi korrigeerima. Tõsi, igapäevaelu kiirmale võimaldab küll aina uusi partiisid, ent samal ajal tuleb alati arvestada nii ajaliselt kui ka rahaliselt valusate kaotustega.
Miks neid põhitõdesid meelde tuletada? Sest näen jätkuvaid vaidlusi selle üle, kas vajame pigem kutse- või gümnaasiumiharidust, rakenduskõrgharidust või inseneriõpet ning kas matemaatikat tuleks õpetada rohkem.
Need on olulised küsimused, kuid enne kui neile kõige kohasemad vastused leiame, tuleb esmalt kokku leppida, mida haridussüsteem tervikuna saavutama peab.
Vajame haridust, mis toetaks igas oma faasis teadmistel ja tehnoloogial põhineva, suure lisandväärtusega majanduse arengut ning koolitaks selleks vajalikke inimesi. Ühtlasi peaks haridussüsteem olema oma olemuselt paindlik, valmis kiiresti kohanema või isegi muutuma.
Selle asemel et vaielda eraldi haridustasemete üle, peaksime vaatama, kuidas need suudavad üheskoos toetada Eesti inimeste ja majanduse arengut. Kõige selgema hinnangu hariduse ja majanduse sümbiootilisele suhtele saab anda ettevõtjate hinnang: jah, just teie juurest oleme leidnud vajalikud inimesed.
Kuidas saada teada, millistest haridusastmetest ja õppekavadelt tulevad ettevõtluseks sobivad inimesed ning millistes lõikudes jääb teadmistest ja oskustest puudu?
Vajame regulaarset ülevaadet õppekavad läbinud noorte liikumistest, nende oskuste rakendumisest ning sellest, milliseid pädevusi nad töös veel vajavad. Detailne tagasiside aitaks mõista nii õppekavade tugevusi kui ka parandamist vajavaid külgi. Tehisintellekt on võimeline vastavaid andmeid analüüsima ja muutusi märkama.
Otsuseid tuleb teha seejuures nii praeguste vajaduste kui ka tulevase arenguvõime põhjal. Haridussüsteem peab suutma valmistada inimesi ette ka parasjagu kujunevate võimaluste kasutamiseks.
Jutud majanduse, hariduse ja elukvaliteedi seostest võivad tunduda enesestmõistetavad. Ometi peaks meie otsuseid suunama eri valdkondade teadmisi ühendav tervikpilt. Sellal, kui meie alles vaidleme, millise nupuga liikuda, on malekell juba tööle hakanud.
Toimetaja: Kaupo Meiel




