Uus kaevandusala Männiku karjääris jääb kaitseväe harjutusalale ette

AS Silikaat soovis pärast geoloogiliste uuringute lõppemist Männiku karjääris riigi kaitseinvesteeringute keskuselt (RKIK) luba liiva kaevandada, kuid seda ei saanud. RKIK-i sõnul vajab kaitsevägi potentsiaalset kaevandusala väljaõppekohana.
Harjumaal Saku vallas Männiku külas asuvad kaks riigile olulist piirkonda. Üle 70 aasta on tegutsenud liivakarjäär ning ligi 20 aastat on seal kaitseväe harjutusväli. Harjutusvälja pindala on üle 1000 hektari, kuhu sisse jääb ka Männiku karjäär.
Eelmise aasta lõpus sai kaevandusfirma Silikaat keskkonnaametilt loa teha geoloogilisi uuringuid 13 hektaril riigikaitsemaal. Eesmärk oli selgitada, milline on harjutusvälja alale jäävas uuringuruumis liiva kogus ja kvaliteet. Uuringute jaoks rajas Silikaat kuue kuu jooksul 70 puurauku, millele andis loa ka kaitseväe harjutusvälju haldav riigi kaitseinvesteeringute keskus.
Küll aga rõhutas RKIK uuringuloa taotlemise ajal ja ütleb ka nüüd pärast uuringute lõppu, et antud piirkonnas praegu reaalselt kaevandada pole lootustki. Kaitsevägi vajab piirkonda oma tegevusteks, selgitas kaitseinvesteeringute keskuse harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru.
"Põhjus, miks seal kaevandada ei saa, on see, et need plokid asuvad Männiku harjutusvälja peal ja konkreetselt sealsamas on meil üks oluline tee, mida me kasutame harjutusvälja erinevate osade vahel liikumiseks. Samamoodi lähevad ka laskmistel ohualad sinna ala peale. Alati, kui me selliseid loamenetlusi vaatame, siis meie ainuke kriteerium ongi see, et harjutusväli saaks edaspidi toimida samamoodi edasi, nagu ta seni on toiminud, aga antud juhul see ei ole võimalik," sõnas Kalmaru.
Kaitseinvesteeringute keskus teeb ettepaneku võtta kõnealune liivavaru arvele passiivse varuna. Sisuliselt tähendab see, et võime teadmiseks võtta, et liiva seal on, aga kuni kaitsevägi kasutab piirkonda väljaõppeks, siis maapõuest seda kätte ei saa.
"Geoloogilise uuringu aruandes soovitakse uuritud varuplokid arvele võtta ja ettevõte soovib nad võtta arvele aktiivsena ehk see tähendab seda, et ta tahab lähiajal seal kaevandama hakata. Meie tegime neile ettepaneku, et need varud võetakse kasutusele passiivse tarbevaruna ehk meil on teadmine, et seal on liiv olemas, aga antud hetkel seal kaevandada ei saa," lausus Kalmaru.
Tekib aga küsimus, et miks üldse lubati geoloogilisi uuringuid teha, kui tegelikult oli selge, et see on perspektiivitu plaan.
"Ma ei ütle, et see perspektiivitu plaan on. Lihtsalt need varud saab arvele võtta passiivsena, mitte aktiivsena," ütles Kalmaru.
Kalmaru selgitas, mis peaks muutuma, et kaitseväel ei ole kõnealust maa-ala enam vaja ja seal saaks kaevandada.
"Muutuma peabki see, et harjutusvälja mingis osas tehakse väljaõppe võimalusi juurde näiteks. Me peame arvestama sellega, et ajateenijate arv kasvab ja meil on lihtsalt väljaõppeala vaja kasutada selliselt, nagu me ette oleme näinud. Männiku harjutusvälja peal tegelikult on väga palju aktiivseid kaevandusi," selgitas Kalmaru.
Riigi kaitseinvesteeringute keskuse ametlikus vastuses ettevõttele seisab, et piirkonda on kavandatud väljaõppeks rajatisi juurde, kuid Kalmaru sõnul pole aga kavas sinna praegu midagi ehitada.
Silikaat Grupi tegevjuht Priit Poks ei soovinud ERR-ile teemat kommenteerida. Silikaat tegeleb liiva kaevandamisega peale Männiku veel Tika II ja Pihlaka karjääris.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: Vikerraadio










