Saaremaal Sõrves taastatakse ajastutruult 11-kilomeetrine teelõik

Foto: ERR

Maanteemuuseum saab endale Saaremaalt juurde ühe uue museaali, kuid kuna tegemist on suure objektiga, tuleb see jätta Saaremaale. Tegemist on 11-kilomeetrise teelõiguga Sõrves, mida transpordiamet taastab selliseks, nagu see oli 1950- ja 1960-ndatel aastatel ning hakkab kandma nimetust pärandtee.

Mööda rannikut kulgev kurviline tee Sõrves oli veel kuni 1970. aastani Nõukogude Liidu tähtsate maanteede nimistus, kuna oli toona riigipiiriks. Seda teed tol ajal ükski kohalik ka piiritsoonis ilma loata  ületada ei tohtinud.

"Piirivalve oli väga tige seal peal. Nad ütlesid, et teest mere poole üldse ei tohi minna. Eks see selline kõrvaltee oli ja eks joodikud ka kasutasid seda, sellele pöörati vähe tähelepanu ja miilits liikus harva seal peal," meenutas sõrulane Hans.

Transpordiamet , kes aastas ehitab ja taastab sadu kilomeetreid mustkattega teid, tahab aga just selle teelõigu viia ajas tagasi, 1950ndatesse.

"Me vahetame välja kõik liikluskorraldusvahendid, rajame mõlemale sillale uued käsipuud. Truupide otsad kindlustame vastavalt tollele ajale. Rajame kaks bussipaviljoni, teadetetahvlid mõlemasse otsa, et oleks teekasutajale arusaadav, millega on tegemist. Kindlasti paneme siia tolleaegsed piimapukid, lumeväravad ehk kõik mis tolle aja teepärandiste juurde kuulus," rääkis transpordiameti Lääne teehoiu osakonnajuhataja Hannes Vaidla.

Selliseid valgeid ainulaadseid  betoonposte on siin tee ääres säilinud ehk kümmekond, aga aasta pärast saab neid  olema 286. Möldri sild valgustatakse ja taastatakse osaliselt ajalooline, praegu peidus olev paekivist kaarsild.

"Nendega tähistati tee kurvid, et tuisuga ja kehva nähtavusega oleks tee joon näha. Ja nendega tähistati ka tee alt läbi minevad truubi kohad," ütles Vaidla.

Kogu 11-kilomeetrisel lõigul saab kiiruspiiranguks 50 km/h.  

Maanteemuuseumi kinnitusel saab tegemist olema üpriski unikaalse ettevõtmisega ka rahvusvaheliselt.

"Kindlasti võib seda pidada unikaalseks, eelkõige Eesti kontekstis. Kui me kuulasime maad ja uurisime oma partnerite juurest, siis ega täpselt sellisel kujul selliseid projekte me ei leidnud," ütles transpordiameti teadur Andres Seene.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: