Keskkonnaamet raiete peatamisest: peame järgima kehtivat õigust

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Linnupesa. Autor/allikas: Margus Ots

Keskkonnaministri Tõnis Mölderi hinnangul on keskkonnaamet pesitsevate lindude kaitseks raietöid peatades pisut hoogu läinud. Amet märgib, et kehtiv õiguskord ei jäta neile palju võimalusi: kui puu otsas avastatakse linnupesa, ei tohi selle elanikke häirida.

Looduskaitseseaduse järgi on pesitsevate lindude tahtlik häirimine keelatud. Sel kevadel on keskkonnaamet saanud 108 kaebust linde häirivate raietööde kohta. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu ütles ERR-ile, et pärast kaebuse saamist võetakse selle esitajaga kõigepealt ühendust ja siis lisanduvad järgmised toimingud.

"Kui asjaolud teada, informeerime ka kinnistuomanikku teatest, et seal kinnistul võivad pesitseda linnud," ütles Avarsalu. Tema sõnul võib amet niisuguse kahtluse puhul neljaks päevaks metsatööd peatada.

"Nende nelja päeva jooksul teeme sellel kinnistul ka välitööd ära," lisas Avarsalu. See tähendab, et inspektor läheb kohale ja selgitab välja, kas metsatukas ka päriselt linnud pesitsevad. Sellest annavad aimu poegadele toitu viivad linnuvanemad aga ka lindude territoriaalsed häälitsused.

Kui pesad või võimalikud pesakohad on üles leitud, näidatakse neid metsaomaniku esindajale ja koostatakse uus ettekirjutus. "Seal siis määrame ära, mis kuupäevani ei tohi metsatöid antud kinnistul jätkata," selgitas Avarsalu.

Praegu on metsatööd peatatud 32 kinnistul. Neist kuues metsatukas on leitud kaitsealuseid liike, 24 kinnistul on tööd seisma pandud teiste lindude kaitseks. Olenevalt leitud linnuliigist kestavad mõned piirangud juuni keskpaigani, mõned kuni juuli lõpuni.

"Mitutuhat kinnistut on need, mis on igakuiselt aktiivselt raies. Ja kui panna sinna see peatamiste proportsioon juurde, siis see jääb kuskile sinna ühe protsendi juurde," märkis Avarsalu.

Ehkki metsas leiab igalt hektarilt vähemalt ühe linnupesa, ei vii kõik kaebused raiete peatamiseni. Mõnikord linde lihtsalt ei leita.

"Teine olulisem põhjendus on ka see, kui raietööd on jõudnud juba lõppfaasi. Kui viiehektarilisest kinnistust on juba neli ja pool hektarit ära raiutud, siis seda viimast lõppu jätta võtmata tunduks ebaproportsionaalne," selgitas Avarsalu.

Mölder: peab hindama, kas linde häiritakse tahtlikult

Metsandussektoris tekitab keskkonnaameti järelevalve palju pahameelt. Sektori esindajad saadavad ametile ja keskkonnaministeeriumile kirju, milles ütlevad, et ei mõista, miks on amet oma praktikat muutnud. Varasematel aastatel aga keskkonnakaitsjate kaebustele nii jõuliselt ei reageeritud.

Seda märgib ka keskkonnaminister Tõnis Mölder. Kolmapäeval saatis ta keskkonnaametile kirja, kus teatas, et ameti tegevus tundub talle ebaproportsionaalne. Mölder rõhutas samas, et kõiki kaebusi peab keskkonnaamet ikkagi menetlema.

"Amet peab reageerima väga täpselt ja selgelt eelkõige looduskaitselistel aladel ja looduskaitseliste liikide ohtusattumise peale," ütles minister ERR-ile.

Tema sõnul peab ametnik kindlasti kohale minema, hindama, kas kaebuse sisu on õige. "Peab vaatama üle need konkreetsed juhtumid, kus see häiring või tahtlik häiring on tuvastatud ja kas see mõjub halvasti linnustiku soodsa seisundi saavutamisele," lisas Mölder. 

Avarsalu märkis, et keskkonnaamet on neist põhimõtetest kogu aeg lähtunud. Looduskaitselistele aladele reageeritakse esimeses järjekorras ja muidugi käivad ametnikud ise kohapeal.

Mölder aga lisas, et hoolsamalt peaks kaaluma sõna tahtlus. "Kogu selles pildis tuleb ka väga selgelt hinnata seda, kas see tegevus ja see häirimine, ka pesade lõhkumine ja poegimise lõpetamine, on tahtlik," ütles ta.

Ministri sõnul peab amet kindlasti reageerima siis, kui tahtlus tuvastatakse. "Kui seda tahtlust ei ole, siis tuleb ikkagi hinnata seda proportsiooni, et kas ja kui pikaks perioodiks seda majandustegevust tuleks piirata," täpsustas Mölder.

Tahtlust on kahte liiki

Just looduskaitseseadusesse kirjutatud sõnapaar "tahtlik häirimine" ongi see, mille ümber käib sisuline ja õiguslik arutelu. Avarsalu selgitas, et tahtlust võib olla kahesugust. Neist kõige selgem on otsene tahtlus.

"Kui ehitusel avastad, et just see räästaalune, mida sa renoveerida plaanisid on pääsukeste poolt hõivatud ja siis lööd need pesad sealt alla, siis on ilmselgelt tegemist otsese tahtlusega need pesad hävitada," tõi Avarsalu näiteks.

Ta lisas, et õigus tunneb ka mõistet "kaudne tahtlus". "Kaudne võib tahtlus olla siis, kui inimene tegelikult ei lähe seda pesa hävitama konkreetselt hävitamise pärast, kuid ta möönab ja mõistab, et tema tegevus toob tahes-tahtmata kaasa seal pesitsevate lindude häirimise või isegi hukkumise," ütles Avarsalu.

Ta selgitas, et mõistete tõlgendused on muutunud nii õiguskantsleri pöördumiste kui hiljutise linnudirektiivi puudutava Euroopa Kohtu eelotsuse mõjul.

"See ütleb, et kaudset tahtlust tuleb oluliselt avaramalt tõlgendada ja mõista, et ka sellised traditsioonilised majandusharud, nagu põllumajandus ja metsandus toovad oma võib-olla halvasti planeeritud tegevustega kaasa kahjulikud mõjud pesitsevatele lindudele," ütles Avarsalu.

Niisiis kirjutatakse ka raietööde peatamise ettekirjutustes, et kuna lindude pesitsemine on välja selgitatud, peab ettevõte lindude häirimist võimalikuks pidama. Kui ta ka pärast seda raietöödega jätkab, loetakse töid juba tahtlikuks häirimiseks.

Amet: peame lähtuma kehtivast õigusest

Mölderi sõnul valmistab ministeerium järgmiseks aastaks ette ette seadusemuudatust, mis lindude kevadise kaitse täpsemalt ära kirjeldab. Tema hinnangul võiks selle kevad-suvise pesitsushooaja üle elada nii, et arvestataks ühteviisi nii lindude kui metsaomanikega.

 "Suure tõenäosusega on täna igas Eestimaa metsatukas, aga ka igas Eestimaa pargis ja võib-olla iga puu otsas mõni linnupesa," sõnas Mölder.

Tema sõnul ei tohi seetõttu aga ehitus- ega põllumajandussektor selle pärast mitmeks kuuks seisma jääda. "Me peame vaatama seda, kas inimeste tegevus on ikka sellise häiringuga, et see lindude pesitsusperioodi soodne seisund ei oleks tagatud," lisas ta.

Avarsalu ütles, et mõistab metsandussektori ja keskkonnaministri soovi, et uutele reeglitele mindaks üle võimalikult sujuvalt, kuid lisas, pole kindel, kas see on sellisel kujul lõpuni õiguslikult lahendatav.

Ta rõhutas, et looduskaitseseaduse punkt, mis lindude häirimise keelab, võeti Eesti õigusesse üle Euroopa linnudirektiivist. Kusjuures, kui minna tagasi aega, mil riigikogu seda punkti arutama pidi, selgub, et arutelu väga ei toimunudki.

Seadusepügal lisati eelnõusse kahe lugemise vahel ja ühtegi seletuskirja või mõjude hinnangut selle kohta ei leia. Ka suure saali stenogrammides pole lindude tahtlikust häirimisest sõnagi juttu. Niisiis küsimus on Eestis veel läbi vaidlemata.

"Kuna see säte on üle võetud direktiivist ja Euroopa kohtu eelotsus annab nüüd sellele direktiivile selgema tõlgenduse taha, siis seetõttu me peame seda ka oluliselt tugevamalt arvesse võtma oma praktika kujundamisel," rääkis Avarsalu.

Keskkonnaminister juhtis tähelepanu ka sellele, et looduskaitseseaduses mainitud pesitsejate häirimise keeld ei käi ainult metsanduse kohta. "Meie linnustiku soodsa positsiooni saavutamisele on kahtlemata mõju kogu inimtegevusel, olgu see transpordisektor, ehitussektor või põllumajandus."

Ka looduskaitsjad on sellele tähelepanu juhtinud. Lindude häirimise kohta tehtud kaebustest 11 on seotud kündmise, silotegemise või mõne muu põllumajandustööga, neli kaebust on tehtud muruniitmise ja 17 ehitustööde kohta.

Avarsalu kinnitas, et keskkonnaamet kontrollib kõiki kaebusi sama sisukalt, kuid lõpptagajärg võib olla erinev. "Põllu peal pesitsevate linnuliikide hulk on selgelt väiksem kui metsas ja enamus põllul paiknevaid liike pesitseb põllu äärealadel, mida ei niideta," lisas Avarsalu ning märkis, et ka õiguslikud alused on põllul ja metsas pisut erinevad.

Ta täpsustas, et looduskaitseseaduses mingit erisust tõesti ei tehta, kuid lugeda tuleb ka loomakaitseseadust. "Seal on öeldud, et keskkonnaametil on õigus metsa- ja mäetöid peatada, aga põllumajandustööde puhul on meil õigus nõuda selliste tehnoloogiliste võtete kasutamist, mis vähendaksid lindude hukkumist ja kahjustamist," selgitas ta.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: