Tänavune kevad on toonud keskkonnaametile teateid, et raierahu on metsamajandamise tõttu häiritud ja olukorda kontrollimas käinud keskkonnainspektorid on mitmel juhul langetanud otsuse raietegevus peatada. 

"Looduskaitseseaduse (LKS) regulatsiooni rakendamisel keskendutakse eelkõige häiringutele, millel on oluline mõju meie linnustiku soodsa seisundi saavutamisele. Igasuguste, erinevaid häiringuid põhjustavate tegevuste keelustamine oleks ebaproportsionaalne," kirjutas Mölder keskkonnaametile (KeA).

"Kevadiste häiringute tuvastamisel ja tegevuste piiramisel tuleb lähtuda juhtumipõhiselt ja mõistlikkuse ning proportsionaalsuse printsiibist, et tagada seaduse ja linnudirektiivi kõikide eesmärkide täitmine."

"LKS-i ega ka ühtegi määrust pole muudetud, seega tundub KeA praktika muutus üksnes järelevalve osas, ilma metsateatiste kinnitamisel tingimuste seadmiseta ebaproportsionaalne ning ei ole andnud piisavalt aega metsandussektoril ning ka teistel sektoritel kohaneda praktika muutusega," lisas Mölder.

Keskkonnaminister kinnitas siiski, et amet peab esitatud kaebusi hindama ja peatama faktiliste asjaolude (näiteks pesitsusele viitavad asjaolud) olemasolu korral tegevuse kuni tuvastatud linnuliigi pesitsusaja lõpuni, eeskätt 15. juunini, arvestades senist riigi praktikat ning metsaseaduse § 40 lõikes 10 sätestatud mõtet.

Senine praktika lähtub riigimetsas peetavast üldisest raierahust vahemikus 15.04–15.06, sõltumata metsa kaitserežiimist. Samal perioodil on vabatahtlikku raierahu pidanud ka märkimisväärne osa erametsaomanikest.

Keskkonnaministri hinnangul on praegu võimalik raierahu tagamist tõlgendada mitut moodi.

Ta märkis, et tagamaks suuremat selgust pesitsusaegse raierahuga seoses on ministeerium ette valmistamas looduskaitseseaduse muutmist kujul, mis annab senisest konkreetsema ja eesmärgipärase aluse kevad-suvise raierahu rakendamiseks kaitstavatel aladel, mis on just linnustiku ja ka muu loodusliku mitmekesisuse seisukohast kõige olulisemad alad.

"Aga ka seni tuleb tagada ühelt poolt seaduste järgimine ning teisalt halduspraktika stabiilsus ning õigusselgus. Selleks on oluline panna edaspidi rohkem rõhku teavitustegevustele, samuti järelevalvele," kirjutas minister.

Metsakaitsjad mõistavad ministri kirja hukka

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks teatas pärastlõunal, et keskkonnaministri avaldus tekitab küsimuse, kas ministri seisukoht tuleneb kehtivast seadusandlusest või metsatööstuse poolsest survest.

"Keskkonnaminister ei lähtu oma kirjalikus teates ei looduskaitse seadusest ega
Euroopa kohtu otsusest, vaid kahtlustuse järgi soovist rahustada metsatööstuse mõjuvõimsaid isikuid. Piltlikult öeldes meenutab hetkeolukord Valgevenes toimuvat, kus üks inimene otsustab, kes elab ja kes sureb looduses ja millised seadusi täidetakse, milliseid mitte. Seejuures ise käsi määrimata," teatas Eesti Metsa Abiks looduskaitse ja metsanduse spetsialist Mati Sepp.

Ühingu teatel on teaduslikult paika pandud, et kevad-suviste raiete tõttu hukkub ühel hooajal minimaalselt 80 000 linnupoega, mistõttu keskkonnaministri manitsused ja ranged suunised keskkonnaametile loovad olukorra, kus linnupoegade massiline surmamine võib jätkuda vanal viisil edasi.

"Keskkonnakaitse organisatsioonid Eesti Metsa Abiks ja Päästame Eesti Metsad mõistavad ühiselt sügavalt hukka keskkonnaminister Tõnis Möldri käitumise, see pole kohane Eesti riigi ministrile, kes ühtlasi vastutab oma positsiooniga selle eest, et Eesti riigis täidetaks kõiki seadusi, mitte ei tehta seda valikuliselt," teatasid ühingud.