Raierahu osas ootavad õigusselgust nii tööstus kui metsakaitsjad

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Õigusselgust ootavad nii metsakaitsjad, keskkonnaamet kui metsatööstus. Autor/allikas: Margus Muld/ERR

Kaebuste peale raiete peatamine mõjub negatiivselt sektori kindlustundele. Metsaomanikud ja puidutöösturid ootavad, et probleemi lahendaks õigusselgus, õigusselguse puudumises näeb probleemi ka kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu sõnul on kaebuste tõttu raietööd peatatud 38 kinnistul, kokku on lindude pesitsemist häirivate metsatööde kohta on ametile laekunud 132 kaebust.

"Seitsmel kinnistul ei järgnenud esialgsele raietööde peatamisele pikemaks perioodiks raiete peatamist, kuna nendel kinnistutel oli lindude pesitsemine võimalik, aga mitte tõenäoline või kindel."

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul muutub olukord puidutööstuses igapäevaselt. "Suurem mõju on, et mitmed ettevõtted on otsustanud, et ebaselgetes tingimustes ei raiu," rääkis ta.

"Ootus on see, et Eestis oleks selgelt öeldud, mida kevadel metsas saab teha ja mida ei saa teha ja seejuures võetaks arvesse konkurentsiolukorda," sõnas Välja.

Hädas on ka metsaomanikud, kes ise raiet läbi ei vii. Tornator Eesti juhatuse liikme Martin Tishleri sõnul on väikesemahulised kevad-suvised raied vajalikud näiteks piirkondades, kus märgades kasvukohtades on parimaks raieajaks just kuiv suvi, mil pinnasekahjustused on minimaalsed. 

Raiekaebuste tõttu metsades töö peatanud Valga puu Andres Oleski sõnul peaks riik olukorda reguleerima. "Lootus on see, et poliitiliselt võetakse teema arutelule. See pole ühe üksiku metsaettevõtjate mure, see on 10 000 inimeste mure, kes metsanduses töötavad. See puudutab ikkagi väga paljusid inimesi," rääkis ta.

"Metsatöödest on praktiliselt 100 protsenti peatatud. Keskkonnaameti selgitava teksti järgi on puude ja põõsaste langetamine keelatud, ehk kõik mis puudutab seda on peatatud," sõnas Olesk.

Kritiseeritakse piirangute ootamatust

Tishleri sõnul võib tänavune lähenemine pikemas plaanis nii inimeste tööhõivet kui puitmaterjali kättesaadavust.

Ootamatud piirangud toovad tema sõnul valdkonda ebakindlust, kuna metsaomaniku aastaring on varem planeeritud. Samuti võivad sundpuhkusele saadetud metsatöölistele tekkida pikad järjekorrad ja metsa ülestöötamise hind tõuseb. Metsaomanike rahakotini jõuavad sellised otsused viivitusega, kuid enim võivad need mõjutada väikeomanikke, kel pole kindlaid koostööpartnereid.

"Piirangutega maade väärtust mõjutab meie maaomanikest üle rulliv looduskaitseline praktika negatiivselt ning kuna sel aastal näeme, et piiranguid seatakse nüüd igale poole üsna lihtsalt ja ette teatamata, siis muudab see ka tulevikus metsamajandamist ja puiduvarumist ennustamatult," rääkis Tishler.

Tishleri hinnangul on ametkondadel tekkinud valdkonna üle liiga suur otsustusvõim. "Selge on ainult see, et vabast ettevõtluskeskkonnast ja inimeste kindlusest tuleviku ees me selliste halduspraktikate puhul rääkida ei saa. Kui esialgu tundus Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni liitmine hea idee, siis nüüd näeme, et ühes asutuses on koos nii protsesside algatajate, ekspertide kui järelevaatajate roll ning lisaks on võetud ka seadusloome roll. Ühel asutusel on nii suur otsustusvõim keskkonnavaldkonnas, kuid puudub vastutus sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede ees, mida otsuseid vastu võttes isegi ei hinnata," rääkis ta.

Valga Puu juhi Oleski sõnul võivad seetõttu jääda tegemata olulised kevad-suvised tööd. "Kurb on selle asja juures see, et paljusid töid saabki teha ainult kevadelsuvel, oluliseim neist on  sanitaarraie, kus koos puiduga viiakse välja ka ürask," rääkis Olesk. Mullu Eestis raiutud metsast oli küttepuu osakaal 36 protsenti, Soomes 11 protsenti. "Sanitaarne seisukord täna Eesti metsades on väga halb seoses üraski rüüstega," lisas ta.

Eesti Metsa Abiks kommunikatsioonijuhi Linda-Mari Väli sõnul kahjustab just kevadsuvine raie metsa.  "Veel 1996. aastal oli täielik raierahu 1. aprillist 1. augustini. kõik metsamehed pidasid seda, ei olnud isegi mingit küsimust. lisaks sellele, et see hävitab linda kahjustab see pinnast ja kui räägitakse üraskitest, siis keskkonnaameti spetsialistid on kinnitanud, et ürask tuleb nõrgestatud kuuskedele. enamasti meie kuused on nõrgestatud kuuse-juurepessist, mille vohamine on seotud just kevadsuvel teostatavate raietega."

Õigusselgust ootavad ka metsakaitsjad

Valga Puuga seotud metsades on raiete kohta esitatud teateid nii Jõgevamaal, Võrumaal kui Valgamaal. "Metsaomanikele on väljastatud keskkonnaameti poolt kehtiv metsateatis ilma igasuguse ajalise piiranguta, see sama amet kutsus ühiskonda üles teavitama metsaomanike tegevusest, et see tegevus peatada," rääkis Olesk.

Metsandussektoris tegutsevate inimeste sõnul teatavad inimesed metsatehnikat tee ääres nähes sellest keskkonnaametit, millele järgneb raieloa peatamine. "Sellises olukorras mina ettevõtte juhina ei saa oma inimesi metsa saata," sõnas Olesk.

"Oluline on mainida seda, et kevadsuvised tööd toimuvad maksimaalselt 0,2 protsendil eesti metsade pindalast. Meil on registreeritud 330 linnuliiki, kellest 100 elab metsas ehk kaks kolmandikku elab avamaadel. Looduskaitseseadus kehtib igal pool samamoodi. Linnas, õuealal, põllul, selle tõlgendusega võib peatada kogu elu. Mis selle teema juures väga häirib ongi see, et metsaomanikud saavad neile seatud piirandutest teada viimasena," rääkis ta.   

Raierahu perioodil metsatööde tegemise osas ootab õigusselgust ka Eesti Metsa Abiks, kelle hinnangul ei saaks seadust muutma minnes raierahuga arvestamata jätta.

Ühingu kommunikatsioonijuhi Linda-Mari Väli sõnul on raierahust räägitud üle 20 aasta. "Me ise oleme istunud nii erametsaliidu juhtide kui puidutööstuse liidu juhtidega keskkonnaministeeriumis ühe laua taga ja rääkinud sellest, et nende raiete toimumine on seadusevastane, oleme rääkinud võimalusest, et inimesed hakkavad massiliselt teavitama ja keskkonnaamet reageerima. tegelikult kõigest sellest on kogu aeg räägitud."

"Kindlasti on vaja mingit õigusselgust selles küsimuses. Hetkel on sellest aru saanud ka nii riik kui tööstusringkond. Meid väga üllataks kui see õigusselgus tuleks kuidagi meie looduskaitseseaduse vastane, mis on ühtlasi euroopa liidu direktiividest üle võetud. kui midagi sellist juhtub, siis see protsess kindlasti hiljem suure tõenäosusega kohtus vaidlustatakse."

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu sõnul ootab ka amet asjas selgust ja on valmis õigusselguse saavutamiseks kaasa arutama. 

"Paremat õigusselgust ootavad kõik osapooled, et looduskaitseseaduses olev tahtluse mõiste oleks üheselt mõistetav ning kus ja millisel perioodil peaks raierahu kehtima. Praegune seaduse tekst seda õigusselgust ei taga," rääkis ta. 

"Keskkonnaamet on rakendusasutus, meie roll on reageerida kaebustele ja seadust järgida. Seaduse tõlgendamine võib ajas muutuda, sest see sõltub ka muust õigusruumist ja teemaga seotud kohtulahenditest. Eelnevast tulenes ka sellekevadine muudatus Keskkonnaameti praktikas," rääkis Avarsalu. 

Lähiriikides pole linnurahule pretsedenti

Puidutööstuse liidu juhi Henrik Välja sõnul naaberriikides sellist probleemi ei ole, kuna nende seaduste kohaselt ei tõlgendata metsatööde tegemist lindude ebavajaliku häirimisena. 

Seda kinnitas ka Tishler. "Siinses regioonis sarnast praktikat ei ole, kus nii lihtsa metoodikaga metsas tegevusi peatatakse. Naaberriikides tehakse samamoodi leevendavaid meetmeid, näiteks lehtpuuenamusega puistutes ei raiuta, kasutades töid ning seeläbi hoitakse loodukasutus tasakaalus, sektor konkurentsivõimelisena ning puiduhind talutavana," Tishler.

Ka Väli kinnitab, et välismaal pole see probleemiks. "Siin on tõesti tööstuse esindajatel õigus, et Euroopas ei rakendatagi seda praktikat ja küsimust on tõstatanud ka kodanikuühendused teistes riikides, Soomes, Lätis, Leedus on olnud linnurahukampaania. Selles mõttes võiks isegi öelda, et Eesti on natuke nagu saaks olla heas mõttes pretsedendi olukorras, et juhtida tähelepanu, kus meil on mingid direktiivid, aga toimub nende massiline mittetäitmine üle kogu liidu."

"Seda võib öelda, et see on üldiselt segane olukord üle Euroopa Liidu õigusruumi," rääkis Väli. 

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: