Tallinnas meenutatakse küüditatuid installatsiooniga "Pisarate vagun"

{{1623599100000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi / ERR

Tallinnas Vabaduse väljakul seati pühapäeval üles installatsioon "Pisarate vagun", millega meenutatakse 80 aasta möödumist juuniküüditamisest. Nõukogude okupatsioonivõimud küüditasid Eestist loomavagunites Siberisse 10 000 inimest.

Installatsioon avatakse esmaspäeva hommikul kell üheksa. Pühapäeva päeval käis Vabaduse väljakul askeldamine, mis juba siis mööduvate inimeste pilke püüdis. Suunaga itta pisaraid täis vaguni ümber on kujutatud endine Nõukogude Liidu piir.

"Vagun on see sümbol, mis jäi meelde inimestele esiteks, kes siia jäid. Inimesed viskasid ka vagunitest kirju välja – neid käidi raudtee ääres korjamas, sugulastele saatmas, kui oli aadress leitav ja teisest küljest jäi ju vagun meelde neile, kes seal nädalate kaupa teel olid sinna," rääkis Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees Vootele Hansen.

Pisarate vahel näeb halogrammilt näitlejate esituses luuletajate Jüri Üdi, Marie Underi, Henrik Visnapuu, Kalju Lepiku ja Thavet Atlase loomingut, mis räägib küüditamisest.

"Marie Underi puhul märgiksin ära, et see on mõeldud just küüditatule ja minu meelest Eesti näitlejad loevad seda väga ilusasti kõik sisse ja programm kestab 35 minutit. Homme jookseb terve päeva hommikul kuni kella kümneni õhtul," sõnas Inimõiguste Instituudi tegevjuht Aet Kukk.

Lisaks Vabaduse väljakul avatavale installatsioonile toimub esmaspäeval mälestusüritusi terve päeva vältel ja mitmel pool. Vootele Hansen ütleb, et küüditamisest rääkimine ja selle mäletamine on vajalik meie kujunemisloo mõistmiseks.

"See loodi ju selleks, et hirmu luua, me ei saa seda hirmu ületada, kui me sellest ei räägi ja veel enam, ega ajalugu pole seisma jäänud. Keegi ei saa öelda, et neid sündmusi tulevikus ei tule, siis teades juba, milleks inimene on võimeline, mida üks inimene võib teisele teha, me peame seda endale meelde tuletama, äkki see distsiplineerib meid," ütles Hansen.

Tartus mälestati küüditatuid Eetsi Rahva Muuseumis

Ka Tartus said juuniküüditamise 80. aastapäeva mälestusüritused alguse juba pühapäeval. Eesti Rahva Muuseumis tutvustati küüditatute mälestusi ja pärandit, mis on hoiul ERM-i kogudes, Hiljuti on ERM-i jõudnud mitmeid Siberisse viidute kirjavahetusi.

Ühe näitena loeti täna ette Tartust noore abielunaisena küüditatud Hensi kirju kodumaale, oma emale. Neid materjale süvitsi uurinud ERMi teaduri Terje Anepaio sõnul võiks juuniküüditamise meenutamine tänavu olla erilise tähendusega.

"80 aastat on nendest sündmustest möödas. See on väga pikk aeg, et kas peab. Aga ma ütleksin, et just viimasel aastal, pandeemia-aastal, hakkasin ma mõtlema ja tahaks rõhutada, et see on aeg, mis näitab meile, tänastele inimestele, et see, kui meie argielu katkestatakse, kui me peame hoidma distantsi lähedastega, ei pääse nende juurde, ei näe neid, ei saa neid kallistada, ei pääse ka kodumaale. See on kirjeldamatult valus, seda on raske taluda, seda on raske üle elada. Ja just sellepärast tekib selge paralleel selle minevikuga," rääkis ERM-i teadur-kuraator Terje Anepaio.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: