Tallinnas Vabaduse väljakul avati installatsioon "Pisarate vagun".

Ka Tallinnas Toompea külje all Linda kuju juures käivad represseeritud oma saatuskaaslasi mälestamas.

Tallinnas mälestati küüditatuid ka kommunismiohvrite memoriaali juures. Sinna asetas pärja president Kersti Kaljulaid, kes esines kõnega.

"Iga lugu sellest valusast kannatuste kangast on isiklik ja alati väärt meeleshoidmist. Sest nendes lugudes on vabaduse kaotanud inimeste traagika - nende, kes viidi, nende, kes jäid, nende, kes tagasi tulid ja tagasi tulles ikka pidid vaikima," kõneles president.

Alates 1988. aastast küüditatutele mälestusseisakuid korraldanud Anne Eenpalu ütles "Aktuaalsele kaamerale", et tänavu esmakordselt said Memento allorganisatsioonid ringkirja juhisega Maarjamäe memoriaali jalamile asetada pärgi, mis oma mõõtmetelt ei ületaks ametiasutuste omi.

Memento Rakvere ühingu eestvedamisel toimus juuniküüditamise mälestusüritus Rakvere tammikus 14. juunil 1991. aastal avatud Okaskrooni mälestusmärgi juures.

 Mälestusminuteid peeti Ida-Virumaal Purtse hiiemäel, kuhu 30 aastat eest rajati kommunismiohvrite leinapark, kus asuvad Eesti valukaart, Lüganuse kihelkonnas hukkunute leinamüür ja pargi eestvedajale Uno Säästlale pühendatud pink. Leinapargis asuva mälestusmärgi "Kellatorn" kella helistas Uno Säästla täna seitse korda: iga nädalapäeva kohta ühe korra.

Kaitseväe Akadeemia korraldas juuniküüditamise aastapäeval Värskas tseremoonia, et hoida elus mälestust sadade Eesti ohvitseride küüditamisest ja hukkamisest 1941. aastal.

Tartus mälestati juuniküüditamise ohvreid Murtud Rukkilille monumendi juures. Tseremooniale kogunesid mitmed tollaste sündmuste vahetud tunnistajad, kuid ka nende järeltulijad, kes avaldasid lootust, et tulevik sarnaseid õudusi enam kaasa ei too. Teiste seas asetasid pärjad Rukkilille monumendile Eesti Memento Liidu, Eesti Endiste Poliitvangide Liidu ja Murtud Rukkilille Ühingu esindajad.

Pärnus toimus tseremoonia põhjalikult uuendatud Leinapargis, kus olid auvalves Pärnumaa Kaitseliit, gaidid ning noorkotkad. Lisaks järelehüüetele ja pärgade asetamisele esines mälestusüritusel Pärnu meeskoor.

Haapsalus toimusid Hans Alveri mälestusüritused

Küüditatute seas oli ka vabadussõja veteran, arst ja pikaaegne Haapsalu linnapea Hans Alver. Haapsalus mälestati Hans Alverit hiljuti korda tehtud perekonnakalmu juures ja koos teiste küüditatutega ka toomkirikus. Punavõimu poolt hukatud Hans Alver on maetud Siberisse.

Alveri pojapoeg Jaan Alver annetas mõne aja eest Läänemaa muuseumile kunagise linnapea arhiivi, mida hoiti aastakümneid pereringis.

"Kuidas ma annan üle oma lastele 20-25 kasti, kui ma ei oska ise neid arhiveerida ja kui neid on avatud harva? Küpseski mõte, et need tuleb anda Läänemaa muuseumile," selgitas Jaan Alver.

Arhiivi põhjal esmaspäeval Haapsalu raekojas avatud näitus keskendub Alveri tegevusele Haapsalu Kaunistamise Seltsis ja kohaliku poliitikuna. Näituse üks koostaja Talis Vare ütles, et nii rikkalikke foto- ja dokumendikogusid kingitakse muuseumile ehk kord sajandis.

"Nad kajastavad nii Haapsalu linna ajalugu, ka neid lõike, mida seni vähe on teada olnud, aga siin on ka suur hulk materjali terve Eesti teadusajaloo jaoks, mudauuringute ajaloo jaoks, kõikvõimalikud eri valdkonnad, sest Hans Alver oli väga mitmekülgne inimene," rääkis Vare.

Haapsalus esitleti ka plaani avaldada järgmisel aastal trükis Hans Alveri poja päevikud. Eesti Mälu Instituudi vanemteadur Olev Liivik ütles, et 1941. aastal küüditatute päevikuid on seni ilmunud vähe ja Alveri poja päevikud on erilised.

"Siberis pidid küüditatud noored inimesed hakkama esimesest päevast tööle. Sellest tööst, vaevast, kuidas töönorme täideti, on väga palju juttu. See on küllaltki, eriti sõja-aastatest, üsna sünge lugemine," ütles Liivik.

Haapsalu linn andis esmaspäeval üle ka linna kaunistamise eest jagatava Hans Alveri preemia, mille pälvis Friedheimi villa restaureerimine Haapsalu promenaadil.

1941. aasta 14. juunil küüditati ilma kohtuotsuseta ja loomavagunites Siberisse 10 205 eestlast.